Lohutuseks True Blood’i vihkajatele

Pettusin selles sarjas kohe esimese paari osaga niivõrd, et mõtlesin, et rohkem ei vaata. Karakterid polnud mitte karakterid, vaid tüübid (s.o. süütu maaplika oli tõesti ainult süütu maaplika, ühtki muud isikuomadust tal polnud, hea vampiir oli ALATI hea jne), pealegi ülepaisutatud tüübid, jube lõuna aktsent ajas närvi ja kohati oli toimuv nii etteaimatav, et jube.
Aga [...]

Päris Elu keerlebki ainult ümber fekaalide

Vähemalt nii tundus mulle täna, kui olin ilma eriliste emotsioonideta lõpetanud True Bloodi esimese hooaja*, läksin koertega välja ja avastasin ühel hetkel, et jälgin hirmuga, kuidas käest libisenud punnis sitakott nii aeglaselt, aeglaselt asfalti poole libiseb ja mina lihtsalt ootan, et teada saada, mis juhtub. Ja hetk hiljem, kui mina ikka seisan seal, slow motion [...]