Enamus tunnistavad aga parema meelega teiste oma. Mind tunnistati näiteks eile lolliks, sest ma julgesin oma arvamust avaldada ja, ai-ai, kristlase pihta. Ega ma ei olegi kunagi rahvamasside liidriks ja Eesti esigeeniuseks pürginud, nii et tõsi võib ta olla. Aga oma mõtteid väljendan ma loomulikult sellest hoolimata edasi, kohe näpud hakkavad sügelema, kui ma näen teksti, millest kiirgab saja kilomeetri kaugusele, et arvestatavad on ainult “õiged” faktid. Nii et olen jõudnud invaolümpiani, järgmisel nädalal võib mu ilmselt päris maha kanda.

Ahjaa, asi sai alguse siit.

Tundub, et tudengitele meeldib mu muusikamaitse, sest kõik, kes on viimase paari tunni jooksul möödunud, on naeratanud. Rojukese blogi meenutas mulle, et ma pole ammu Dresden Dollsi kuulanud. Ja see on kurb, sest see on ometigi sitaks hea bänd. Mina panen ühe teise laulu, mis on minu meelest lausa lollakalt andekas. Enjoy!

Missed me, missed me, now you’ve got to kiss me.
If you kiss me, mister, I might tell my sister.
If I tell her, mister, she might tell my mother and my
mother, mister, she might tell my father and my father,
mister, he won’t be too happy and he’ll have his lawyer
come up from the city and arrest you, mister,
so I wouldn’t miss me if you get me, mister, see?

Missed me, missed, me now you’ve got to kiss me.
If you kiss me, mister, you must think I’m pretty.
If you think so, mister, you must want to fuck me.
If you fuck me, mister, it must mean you love me.
If you love me, mister, you would never leave me
it’s as simple as can be!

Missed me, missed me, now you’ve got to kiss me.
If you miss me, mister, why do you keep leaving
if you trick me, mister, I will make you suffer
and they’ll get you, mister, put you in the slammer and forget
you, mister, then you’ll miss me won’t you, miss me
won’t you miss me?

Missed me, missed me, now you’ve got to kiss me.
if you kiss me, mister, take responsibility.
I’m fragile, mister, just like any girl would be
and so misunderstood so treat me delicately.

Missed me, missed me, now you’ve gone and done it,
hope you’re happy in the county penitentiary
it serves you right for kissing little girls, but I will visit, if you miss me.
Say you miss me.
How’s the food they feed you?
Do you miss me?
Will you kiss me through the window?
Do you miss me, miss me?
Will they ever let you go?
I miss my mister so.

P.S. Romantiline Reena käskis öelda, et see on lausa kohutavalt äge, kui inimesed, kes üksteist armastavad, saavad midagi sellise innuga koos teha, et nad on mõlemad sellele kogu hingega pühendunud. Selles on lihtsalt midagi kaunist, oleks ka siis, kui nad oleksid pühendunud kraavikaevamisele.

Tegin eilsel töö-ööl ära väga suure ja olulise töö audiofailide transkribeerimisel – ainult selleks ,et täna avastada, et kõik oli ilmaasjata, sest salvestamisel kadus see musta auku. Kokku olen seda nüüd teinud viis ööd (mitte muidugi kogu aeg, suure osa ajast ikka laisklen kah) ja nüüd pean siis kuuenda veel tegema. Oh mind vaesta vaestelasta!

Muu traditsiooniline niu-niu jääb ajaks, mil mul vigisemiseks aega on. Ilmselt järgmisesse ellu.

Ma olen juba kaks korda näinud unes, et mind lasti töölt lahti. Esimene kord oli probleem selles, et ma mitte ainult ei maganud töö juures, mis on keelatud, vaid olin end ka mingil põhjusel alasti kiskunud ja tukkusin tooli peal, ainult tekk ümber – kui siis üks noormees tuli mu abi paluma, ehmusin ma nii hirmsasti, et jooksin koos kõige tekiga kõrval olevasse riidepoodi. Poes oli muide üks poola poiss, kes oli minu vastu väga sõbralik ja ajas juttu, kuni ma teki ümbert viskasin ja suvalisi riideid selga sikutama hakkasin. Siis teatas ta, et selline käitumine on hooruslik. Viimane sõna on ilmselgelt kaval tuletis sõnast ‘vooruslik’, aga kust karu persest üks poolakas seda teadma peaks, pole mul õrna aimugi.

Edasi läks aga olukord veel debiilsemaks – nimelt otsustati minu saatuse üle kohtuistungil ja kui tehti teatavaks minu vallandamisotsus, kargas üks piff püsti ja pistis karjuma, et selline asi on täiesti ebaõiglane ning teda olevat lahti lastud selle eest, et ta töö ajal vetsus hügieenisidet vahetamas käis. Lõpuks veeti ta saalist lihtsalt vägisi minema, sest ta hüsteeritses. 

Teine unenägu oli natuke normaalsem – seekord oli probleem selles, et kui ma tööle tulin, pidutsesid kõik alumisel korrusel, sealjuures ka minu ruumis, kuhu tegelikult keegi üldse tulla ei tohi. Laud oli erinevaid torte ja pudeleid täis. Sellest tuli aga suur jama, sest esiteks suutsin ma väga olulised võtmed ära kaotada, teiseks unustasin alati rohelist nuppu õigel ajal vajutada (jaa, unenäos oli mul töö nagu Homeril, ainult et minul oli laual nupp, mis vahetas värvi – kuni ta oli roheline, oli kõik okei, aga kui see hakkas punase poole liikuma, oli vaja seda kindlasti vajutada). Kõige jubedam oli aga see, et lõpuks, kui see kõik läbi sai ja tuba korras oli, olid ka kõik tordid kadunud ja ma polnud kogu selles segaduses jõudnud tükikestki haarata. Mitte ühtki!!!

Ootan huviga järgmist osa, praegu tundub igatahes põnevam kui Vaprad ja Ilusad.

Selle asemel, et miinimumpalgaga tööle minna, õppige parem midagi, mis Teile tõeliselt meeldib. Näiteks lasteaiakasvatajaks. Ja saate kohe ka tööd. Tõsi küll, miinimumpalgaga. Tasub ikka ära see vähemalt kahe aasta kooli alla paigutamine, eksole?

Lugesin seda postitust ja ei uskunud oma silmi. Seda võin ma veel uskuda, et mõni hull võtab raamatukogust raamatuid ja tõmbab neis ropud sõnad korrektoriga maha, aga seda, et rahvas sellele hullule plaksutama hakkab… Anna kannatust.

Vähemalt sellist saatust sellele ennustati – et Ink hakkab seisma ühes reas Matrixi, Donnie Darko, Paani labürindi ja teiste selliste filmidega. Ma ei tea, kas päris nii läheb, aga arvestades seda, et see on madala eelarvega independent film, on see VÄGA hea.

Alguses tundub stoori väga lihtne – paralleelreaalsusest külastavad meid igal ööl kahte sorti tegelased, kes vastavalt oma huvidele toovad meile kas häid unenägusid või luupainajaid. Siis ilmub aga välja üks hoopis teine paha tüüp ja loomulikult ei jää seejärel ilmumata ka hoopis teised head tüübid. Minu lemmik oli näiteks Jacob:

Lugu keerleb ümber kaheksa-aastase Emma, mängides sujuvalt aja ja ruumiga, nii et nagu IMDB kommentaaridestki selgub, ei saa nii mõnigi kommenteerija üldse aru, mis toimub. Tegelikult lugu siiski nii keeruline ei olnud, tuleb lihtsalt filmiga kaasa minna ja stampidest väljapoole mõelda. Samas jätab film muidugi väga palju tõlgendusvõimalusi lahtiseks, nii et võib pikalt arutada selle üle, kas ja mida Liev täpsemalt varjab. Sellele, et midagi ilmselt  ikka varjab, viitab juba tema nimi, kui seda tagurpidi lugeda.

Lisaks aja ja ruumi segamisele on film ka väga sümbolistlik ja kohati tahtlikult muinasjutulik, muutumata sealjuures liiga lapsikuks. Juba kasvõi Jacobi välimus – pimedus oli väga oluliseks sümboliks juba vanas Kreekas. Minule meeldis see igatahes väga, nii et soovitan kõigile.

Ahjaa – filmi autorid ja loojad on avaldanud head meelt selle üle, et filmi nii palju tõmmatakse (esimese nädala jooksul 400 tuhat allalaadimist pole tõesti paha) ja seega nende loomingut vaadatakse ja laiemalt reklaamitakse. Nii et ärge tundke end kehvasti. Kui film teile meeldib, saate ju alati teha annetuse filmi ametlikul kodulehel.

Enamasti loen ma selliseid asju ja mõtlen, et keegi teeb lihtsalt küünilist nalja, aga seekord usun ma täiesti siiralt, et see on tõsi. Andke andeks, tõlkida ma ei viitsi, nii et saage ameeriklasteks ja unustagem eesti keel. Lingi sain wildi kaudu ja järgnev jutt pärineb siit:

I’m concerned that my son has a secret girlfriend?

My 17 year old son has been very secretive with me lately, recently he has started to refuse to go to church with the family and tonight when I was going through his room I found a magazine with naked men in it. He obviously has a girlfriend that he is hiding from me that brought that magazine into my home and I am afraid they are having intercourse and I’m greatly concerned that he is going to get her pregnant.

What should I do about this?

Additional details (=lisatud hiljem)

He is not homosexual, we have taught him from the bible and he has learned through our church that this is not in God’s plan. I will not teach him about condoms, that is unacceptable, we have always taught him about abstinence and that is what God and his future wife expects from him.

I want to speak to our pastor about it but I am very afraid of what he would think we are teaching our son if he thinks we are allowing him to sneak a girl into his bedroom. That is clearly inappropriate and we are good parents, I am very afraid what he will think of us.

Tekib muidugi küsimus, miks peaks üks ema üldse oma lapse tuba läbi otsima, aga samas annab ülalolev tekst sellele vist omal moel ka vastuse. Tsiteerides iseennast – “AJUD!”

See mees suudab intervjuudel nii lolle asju öelda, et iga kord vaatad ja mõtled, kuidas see ometigi võimalik on. Seekord siis tema nägemus võrdõiguslikkusest, mille ta esitas Maire Aunaste saates:

Kruusimäe:

Mulle meeldib see, kui naine hoolib, millise välimusega mees välja läheb ehk triigib mulle särgi ära. Mulle meeldib ka, et naine mulle kohvi teeb.

Aunaste:

Mis sa vastutasuks pakud?

Kruusimäe:

Ma istutan lilli, mulle meeldib seda teha.

Ehk siis loo moraal – ideaalses suhtes teeb mees seda, mida talle meeldib teha, ja naine teeb samuti seda, mida mehele meeldib teda tegemas näha. Geniaalne. Aga mida üldse oodata mehelt, kes samas saates avaldas arvamust, et “naised tuleb viia ürgsete väärtuste juurde tagasi” – meenuvad kohe moslemiriigid, kus mehed kannavad ülikonda ja Rolexit, aga naised kannavad burkat. Sest ega siis ometi mehed ise selle pärast ürgsete väärtuste juurde tagasi ei kavatse minna, see oleks ju rumal!

Ajud, Tarmo, ajud.

Ma ise ei tea pildistamisest suurt midagi, nii et tahaks targemate abi. Võtan sel semestril ainet “Visuaalsed meetodid etnoloogias”. Maakeeli tähendab tuu, et õpitakse, kuidas visuaalseid meetodeid kasutades etnoloogilist uurimust läbi viia. Matsid ütleksid muidugi labaselt, et õpitakse kuidas pildimassina abil mingit keskkonda uurida, aga magistrant ei ole ometigi mats.

Aine on enam kui huvitav, aga konksuks on see, et semestri lõpus pole eksamit, vaid tuleb esitleda endatehtud võimsuspunkti*. Selleks tuleb valida üks linnaosa, käia ringi, teha pilti ja vaadata, mis sinuga rohkem rääkima hakkab, et sellele vastavalt teemat kitsendada. Etnoloogia keskendub eelkõige kogukonnasisestele suhetele, nii et ka sellega tuleb arvestada.  Üks tüdruk näiteks keskendub ainult ühele bussipeatusele, sellele, kuidas seal päeva jooksul seltskond vahetub ja iga “huvigrupi” jaoks on oma kellaaeg – varahommikul õpilased, siis turule minevad penskarid, siis asokad jne. Et siis üks väike koht kätkeb endas nii kirevat elu, mis möödajalutades silmagi ei hakka. Äärmiselt põnev lähenemine, aga loomulikult juba tehtud. Üks tüdruk intervjueerib ainult kahte Ihaste perekonda, et näidata, kui erinevad elud võivad nii lähedalt külgneda.

Aga minul on vähe kogemusi ja seetõttu ei oska ma ka teemat valida. Piirkonnaks valisin Supilinna, kuigi kõhklesin pikalt Supilinna ja Karlova vahel. Alguses mõtlesin, et keskendun eraettevõtetele, sest need on kõik ju millelegi spetsialiseerunud ja seega on neid külastavad inimesed erinevad. Supikas ei ole ju ainult Herne pood ja Õlletehase pood, seal on ka ökopood ja lemmikloomapood ja kodumajutus. Aga siis hakkas see mõte mulle esiteks liiga nõme ja teiseks liiga mahukas tunduma. Seejärel mõtlesin, et eriti lahe oleks keskenduda seltskonna vahetumisele mänguväljakul – päeval on seal lapsed, õhtul noored alkohoolikuhakatised (maa sool!) ja öösiti ning vastu hommikut käivad minusugused seal salaja oma koeri treenimas (poomi on seal hea õpetada, noh). Aga siin tuleb takistuseks muutunud ilm, sest nüüd olengi mina ilmselt ainus, kes seal käib. Nii et mina kah enam ei tea, mida valida.

Ahjaa, ma ei peakski ilmtingimata ise pildistama, võin ka teiste tehtud pilte kasutada. Lihtsalt idee on see kõige olulisem.

* miks öelda powerpoint, kui meil on ometigi nii kaunis emakeel?