Otsustasin, et panen kõik, mis ma teinud olen, ühele lehele kokku – mitte et seda eriti palju oleks, aga säästame kõigile guugeldamisvaeva. Kuna siia lehele saab panna ainult ühe postituse, saavad siin olema ainult lingid ja lühiinfo. Pikemat juttu nende kohta leiab postitustest, kategooriate all (= highway paremas ääres) on isegi sama nimega asi.
Feminismist – üritasin Delfi naistelehe lugejate seas väikest selgitustööd teha. Vastuseks sain 150 kurja kommentaari, kus kuulsin, et ma olen paks ja kole ja ei saa kunagi mehele. Eks ta õige ole. 
Parimat sõpra seadus ei kaitse – koostöös ELS-iga kirjutatud artikkel viiest abitusse seisu jäetud koerast ja Eesti loomakaitseseaduse puudustest.
Patu väravas – Delfi nõiajutukonkursi raames kirjutatud ja äramärgituks osutunud (kas sellest on ka kasu vä?) lühijutt.
Kirjutajate kommuun – et ma päris ära ei unustaks, mida loov kirjutamine tähendab, ilmub siia iga kahe nädala tagant uus lühijutt. Või kurat seda teab, ehk ühel päeval ka haiku, luuletus, vabavärss. Ei, tegelikult olen ma üsna kindel, et ikka lühijutt.
7 kommentaari
kommentaaride rss TrackBack Identifier URI
Kle, hari mind natukene: ma olen siiamaani aru saanud, et “feminism” tähendab neid naisi, kes leiavad, et ühiskonnas peaks valitsema naiste hegemoonia ja mehed on alamad olendid. Sarnaselt siis… Mingi… Maskulinism vms peaks olema meeste arusaam, et naised on alamad olendid, kelle ainsad funktsioonid piirnevad komplekti niiskete aukude ning kätega, mis oskavad süüa teha ja seda, mida sa feminismina kirjeldad, olen ma alati nimetanud võrdõiguslikkuseks, st võrdõiguslikkus seisab hea nii meeste kui ka naiste õiguste eest, samas naljakas oleks feminismi tähe all meeste õigusi kaitsta.
*segaduses*
Kle, see jutt läheks väga pikaks sest feminism jaguneb tegelikult paljudeks erinevateks osadeks, selle kohta saad informatsiooni näiteks siit:
http://www.hot.ee/eririnne/erpow/er_index.html
Mina olen ausalt öeldes lugenud näiteks Toril Moi ja Julia Kristeva artikleid, mis räägivad pigem feministlikust kirjandusteooriast, mis tähendab just sugude kujutamise erapooletut vaatlemist (niivõrd, kui üldse midagi erapooletuks saab nimetada – vanasti oleks seda, kui naine raamatus vaikides toidu lauale kandis ja meest isegi kõnetada ei julgenud, nimetatud normaalseks, nüüd ilmselt öeldaks, et naine on koduses elus allasurutud, tegelikult on aga kõik suhteline), nii et oskan rääkida ainult põhiprintsiipidest. Nimi on tõesti eksitav ja on minu meelest tulnud sellest, et naiste jaoks oli Ameerikas see võrdsete õiguste kätte saamine naiste jaoks nii oluline samm, et otsustati sellele ka piisavalt suurejooneline nimi anda, seda enam, et mehed suhtusid võrdsete õiguste nõudmisesse kui millessegi liiga radikaalsesse. Paljud mehed näevad seda siiani kui naiste võitlust maailmavalitsemise eest. Tegelikult aga, kui mõni naine peaks ka nii mõtlema, ei ole enamus feministe olnud nii lollid, et seda otsesõnu välja öelda (kuigi on olnud neid, kes väidavad, et mehed on rumalad ja kasutud jne). Seega on feminism algusest peale tähendanud siiski võrdsete õiguste eest võitlemist ja negatiivse tähendusvälja on sellele terminile tekitanud sõna segane tagapõhi, ja inimesed, kes arvavad, et naine peaks pigem köögis istuma (nende arvajate seas on naisi vähemalt sama palju kui mehi).
Teine väga oluline asi feminismi juures on see, et eristatakse bioloogilist sugu (sex) ja sotsiaalset sugu (gender). Esimene neist on paratamatus, teine aga eksisteerib ainult meie peas. Nii et sul on küll emakas, aga õpitud abitus ja madal enesehinnang on pigem õpetatud või individuaalsed, mitte soost tulenevad.
Aga see link on väga põhjalik, sealt leiad ka ideoloogia kohta lugemist. Ja kui see sind ei rahulda, siis otsi netist lisa. Isemõtleja blogis oli minu meelest viitavaid linke, kuigi neis oli jutt inglisekeelne.
Ma ei ole loll, et mul selline segadus tekkinud on selle konkreetse sõna tähenduse osas, ju, eks :/
Aga aitäh selgitamast!
Lähen loen linki edasi
Ei, muidugi mitte, see sõna ongi ju segadusseajav – täpselt nagu homofoobia, mis ei tähenda samuti otseselt seda, millena seda tänapäeval kasutatakse. Aga see on ainult tore, et inimesed tahavad targemaks saada. Mina olen täna juba nii mitu tundi oma lõputööga jauranud, et hea meelega viskaks lihtsalt arvuti nurka.
Mis teemal sa lõputööd teed ja millal kaitsmine on ning kas see on avatud kaitsmine ja kas ma tohin tulla ja esireas oma tanksaabaste pandlaid lõgistada sinu suunas, et sa närvi läheksid ja nuttes audikas välja tormaksid?
Teemal “Kartulite kasutamine eesti rahvameditsiinis”. Enamus inimesi ei pea seda just väga põnevaks ja ilmselt ma peale seda jooma ei kuku (kuigi, kes teab), aga kui täpsed kaitsmispäevad paika saavad, siis ma kindlasti jagan neid teistegagi ja kõik soovijad võivad muidugi kohale tulla. Ega mul niisama ei värisegi jalg piisavalt.
Ahjaa – ilmselt tuleks meil ainult võistlus selle pärast, kumma tanksaabaste pandlad rohkem lõgisevad.
Ah, mida ma valetan, mul ei olnud piisavalt raha, et neid lahedaid pannaldega saapaid osta, nii et ma olen tavaliste tankidega.