sul mingi muu elu ka on v?

Ma kujutan ette, kuidas pooltel mu sõpradest ja blogilugejatest on juba kopp täiega ees, sest ilusad ilmad on ja seega olen ma kogu vaba aja AINULT roninud ja internet on kohe-kohe täis saamas mu ronimispilte, ronimisvideosid, pilte kivide ümbrustest, pilte ronimismattidest, pilte ronimissussidest, pilte kivi ääres passivast koerast jne. Ühel hetkel mõtlesin, kas peaks jagama ka pilte katki hõõrutud kätest ja jalgadest. 😀 Mingil hetkel sai kuus päeva järjest nii, et iga päev sai vähemalt natuke ronitud, sest no kaks päeva järjest käid väljas, siis kuuled, et sees on uued rajad, siis mõtled, et krt, ilusad ilmad ei pruugi ju kaua kesta ja no eile ei olnud nagunii nii karm trenn … Ja nii jõuabki nii instagrammi kui siia ainult ronimisjutt.

Samal ajal kirjutab mõni isegi pornost nii, et ikka on huvitav lugeda ja ei ole imelik. Mina muuhulgas loen ka ainult ronimisest ja IT-st praegu, nii et jälle ei ole endal midagi kirjutada. 😀 Unistan neist aegadest, mil hakkan ka taas lohedest ja kaugetest maadest lugema.

Aga mis mul teile siis öelda oleks peale selle, et “täna käisin ronimas ja homme lähen ka ning vaadake ometi, ma ronisin ühe raja ära, mida eelmine kord ei roninud!”? (Video algust võiks jagada ka hüüdlausega “tulge meile trenni, meil on heas vormis mehed, kellel riided seljas ei püsi”.) Ee … Noh, eile käisin näiteks restoranis … Täitsa hea oli, neil on toorjuustukook, kusjuures see toorjuust on kitsepiimast, ja no täitsa lõpp, ammu polnud nii head kooki saanud. Alguses veel vigisesin omaette mõttes, et mis mõttes on magustoit muude toitudega pea samas hinnaklassis, aga oli hea küll. Kanakarri oli ka hea. Samas ei saa mu sõnu uskuda, sest ma luban endale sellist toitu ühe või kaks korda nädalas (juba see, et ma võtsin korraga pearoa JA magustoidu on harukordne), nii et loomulikult on siis imeline. 😀 Aga no hea tema oli, vannun. Pilti ei saanud teha, sest kellelgi teisel polnud laua ääres telefoni väljas, nii et kuidas ma ikka ainsana seal margistan ennast. Need ronitripid on selles mõttes head, et Toivo, kellega me tavaliselt käime, on minusugustega harjunud, ja küsib ise kohe, kas sellest ja tollest on vaja pilti ka teha. Mõistlik inimene ühesõnaga.

GoT-ga on kehvasti, sest hakkasin seda vaatama sõbraga, kes on üle hooaja maas, nii et vaatame hetkel alles vanu osi üle. Seda olukorras, kus üks mu teine sõber elab selle nimel, et saaks ainult midagi spoilerdada. Vaigistasin hetkel meie vestluse skaibis, lootuses, et jõuan piisavalt kiiresti järele, aga no see esimene sõber läheb just paariks päevaks puhkusele ja … Siiani olen õnneks kuulnud ainult seda Ed Sheerani asja, sest no kamoon, internet konkreetselt KAJAB sellest, aga no kaua see muu infogi eemal püsib, sest nagu see teine sõber juba korra mainis, ühel hetkel pole see, et Titanic põhja läks, enam kellegi jaoks spoiler. Keerulised ajad ühesõnaga, raske on, esimese maailma mured löövad lausa labidaga.

P.S. Vanaema, mul käisid sõbrad külas söömas ja ütlesid, et minu kodutehtud tšillikaste on maailma parim ever. Ma ei hakanud ütlema neile, et see nüüd tegelikult siiski päris minu oma väikeste käekestega tehtud ei ole, ütlesin lihtsalt viisakalt aitäh, aga olgu siis nüüd edasi öeldud, et inimesed kiidavad.

Päeva video

Esitaja on Miike Snow, aga laulust on mul tegelikult sügavalt savi, see video on lihtsalt nii naljakas. 😀 Või siis geipropaganda, võtke kuidas tahate.

Nädalavahetused kuluvad käest

Nothing makes you feel alive like #bouldering

A post shared by Rents (@rrrents) on

Jätka lugemist

Ajust ja arust

Lugesin paralleelselt seda ja ühte ronimise ajutreeningu raamatut, millest ma ka kohe varsti kirjutan. Päris mitmed asjad kordusid mõlemas ja on sellised, mida ikka pidevalt raamatutes korrutatakse. Näiteks see, et tahtejõudu on inimesel piiratud hulk ja kui inimene on liiga vähe maganud või söönud, on veel eriti raske oma abikaasa petmisest või teise koogitüki võtmisest loobuda (eeldusel, et sa oled inimene, kes neid asju tahtejõuga peab tegema, mitte lihtsalt ei ole innukas monogamist või soolasesõber).

Või see, et ükskõik, mida sa ka teeks (või tegemata jätaks), tekitab ajus ühenduse. Kui teed teist korda, hakkab see tekitama mustrit. Ja kui Rents näiteks saab töö juures vastiku ülesande ja ei suuda keskenduda, vaid hakkab kassipilte vaatama, on järgmine kord hulga suurem tõenäosus, et ta ebaõnnestub taas (ehk juba varem) ja asub taas kassipiltide kallale, selmet raevukalt tööga rinda pista. Selleks, et eksisteerivat mustrit üle kirjutada, tuleb teadlikult vaeva näha ja seda õiget asja nii kaua teha, kuni sellest harjumus saab. See, kaua see aega võtab, sõltub sellest, kui sügavalt halb harjumus sees oli.

Aga on ka huvitavaid väikeseid fakte. Näiteks kirjeldas ta katset, kus tudengid õppisid sõnu – ja teatud sõnade ajal lasti mingit heli. Kui nüüd tudengitele nende magamise ajal sama heli uuesti lasti, mäletasid nad neid konkreetseid sõnu järgmisel päeval paremini. Toimib ka siis, kui heli asemel on lõhn. Päris huvitav, eks?

Töötamise kohta rääkis ta seda, et esiteks on inimloom üks kehv rööprähkleja (või pigem niipidi, et ühele asjale keskendumine annab alati parema tulemuse) ja teiseks meeldib ajule uudsus. Mis tähendab, et kui sa töötad ja e-mail teeb häält või keegi facebookis midagi ütleb vms, tahab aju kohe vaatama minna, sest midagi uut ja huvitavat! Nii et parema tulemuse saamiseks on targem alati muud asjad välja lülitada. Siia oli lisatud aju kasutamise lühijuhend:

  1. Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt – ehk üritage alati esmalt ära teha kõige olulisemad asjad (milleks on vaja asjad endale tähtsuse järjekorda panna, siin tulevad abiks märkmikud, meelespead jms).
  2. Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal.
  3. Seadke vahe-eesmärke (kui ülesanne ajule liiga suur tundub, ei taha ta tööle hakata, kui on selgelt hoomatavad vahe-eesmärgid, on hulga lihtsam teda tööle meelitada – seetõttu ei tasu endale kirja panna “kirjuta aastaga raamat/lõputöö”, vaid näiteks “kirjuta iga päev raamatust üks lõik”).
  4. Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele (Facebook kinni, Messenger kinni, kõik kinni, kui tööaeg on).
  5. Tehke pause (traditsiooniline on iga 25 minuti töö kohta viis minutit pausi, aga vaadake, mis teile sobib).
  6. Otsige tööülesannetes vaheldust (no kui näiteks oled juba paar korda 25 minutit seda raamatut kirjutanud, siis järgmised 25 minutit vastad meilidele).
  7. Tukastage korraks (ta soovitab kohvijoomise asemel korraga maksimaalselt 15 minutit tukastada, mõte siis selles, et erinevad aju osad väsivad erineva kiirusega).
  8. Vähe aega nõudvad asjad (viis minutit jne) tehke ära kohe, teised pange kirja.
  9. Ärge unustage liikumist ja liigutamist (peab silmas just aeroobset trenni, st jalutamine, jooksmine, rattasõit jne).
  10. Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes.

Lihtne, eks, kõik puust ette ja punaseks tehtud. 😀 Aga tegelikult soovitan seda raamatut ise lugeda, huvitav oli.

Suurepäraseid kohtingunippe

Noh, et ellu vürtsi tuua või nii. Üks variant on selline, et kutsud meesterahva külla, pehme muusika mängib, hoiate juba käesti kinni ja …

… ja siis situb su koer KÕRGE KAAREGA lihtsalt üle elutoa vaiba.

Ütleme nii, et vähemalt lõppes õhtu käpuli põrandal, nagu plaanitud oli, mitte küll päris selle tegevusega, mis algselt plaanis.

Ehk siis anna andeks, ema, sa näed ju, et ma üritan, aga ilmselgelt suren ma üksi.

Päeva laul (Pink Floyd)

Kas kedagi üllatab see, et Kunnus pasandab taas meedias?

Mind ausalt öeldes mitte, küll aga üllatab see, et sellist täielikku ila SIRBIS avaldatakse.  Minu ainus emotsioon seda jauramist lugedes on näha ülalolevalt pildilt.

Kas me saime siit teada midagi uut? Ei, loomulikult mitte. Me kuuleme taas kord seda, mida me juba oksendamiseni kuulnud oleme – Mihklikene ei vastuta oma tegude eest, kõiges on süüdi pahad feministid. Sõna “feminism” erinevaid variatsioone on Kunnuse kohta üsna lühikeses artiklis kasutatud ÜHEKSA korda. Kui ainult neid feministe ei oleks, siis ei peaks Kunnus ninaluid murdma ja hiljem õigustavaid haledaid (vabandust, analüütilisi) paskville üllitama. Ja tema naine ei peaks samal ajal vihast vahutama igaühe juures, kes eriarvamusel julgeb olla, vaid saaks aru, et naise koht on vait, mis seal ikka enam arutada. Muuhulgas naeruvääristab ta toksilise maskuliinsuse põhjusena esitamist, mis on juba teisipidi naljakas, sest tuletan teile meelde, milline Kunnus välja näeb:

Kas ta näeb välja nii, nagu tüüpiliselt “toksiliselt maskuliinset” naisepeksjat meie kultuuris kujutatakse? Kas tema käitumine on ilmselgelt toksilise maskuliinsuse stereotüüp (põhimõtteliselt kõigile naistele pealetükkivalt ligi ajamine, jõusaalis elamine, naisele lõuksi andmine ja hiljem artiklis väljendi “veidike õigustatud” kasutamine)? No nagu on, aga tegelikult ei olnud asi üldsegi mitte selles, oma naist lõi ta selle pärast, et a) alkohol ja b) feminism!!! See, et ta näeb välja nagu siga ja enamuse ajast õndsalt poris püherdab, ei tähenda sugugi, et ta PÄRISELT siga oleks, sest süütuse presumptsioon!

Kunnusele omaselt on tekst muidugi vaheldumisi täis kuulsate inimeste tsitaate ja debiilsusi. Toon viimastest mõned näited:

Tähelepanu väärib asjaolu, et alkoholijoove on raskendava asjaoluna karistusseadustikus lausa eraldi välja toodud, kusjuures see on täielikus vastuolus elulise kogemusega, mille järgi toimib joove moraalselt kergendava asjaoluna.

Kui inimene tõsimeeli arvab, et joove on moraalselt kergendav asjaolu, siis minu jaoks pole automaatselt enam tegu moraalse inimesega. Erandi võiks ehk teha kellelegi, kes esimest korda elus alkoholi proovis või kes ei teadnud, et talle mahla sisse on viina pannud. Kõik teised teavad, kuidas alkohol neile mõjub, seesama Kunnus näiteks ei käitunud mitte sugugi üks kord täis peaga “moraalselt kaheldavalt”, vaid ikka päris mitu. Alkoholitarbimine on valik. Mulle näiteks ei meeldi see, et ma hakkan pillima iga kord, kui filmis koer ära sureb, nii et ma ei vaata selliseid filme. Võiks ju arvata, et inimesed, kellele ei meeldi see, et nad täis peaga naisega poksima ja võõraid naisi keppima hakkavad, ei tarbi alkoholi. Öelda siin juures, et “aga ta on sõltlane” (kas see sõltlane läks pärast esimest vägivallaepisoodi ravile? kui ei, siis on ka see otsus, väga märgilise kaaluga otsus) ja “kaine peaga on ta nii tore inimene” – see inimene vastutab oma tegude eest, sh ka alkoholi tarbimise või mitte tarbimise eest. Normaalsetele inimestele EI ole teadlikult saavutatud joove moraalselt kergendav asjaolu.

Kui tänav või töökoht on naisele ohtlikum kui kodu, on selle riigi ja ühiskonnaga midagi tõsist lahti, tõenäoliselt on tegu poliitilise kaose või sõjaolukorraga. Kodu on ikka olnud privaatsfääri nähtus, koht, kuhu riiklik, seadustest lähtuv elukorraldus ulatub väga piiratult. Niisiis on analüütilisele, alternatiiviga kõrvutavale pilgule tõdemus, et kodu on naisele kõige ohtlikum koht, tegelikult positiivse sisuga.

Ideaalis on kodu siiski igale naisele, mehele ja lapsele 100% turvaline koht. Mina näiteks olen iga oma kaaslast selle koha pealt täielikult usaldada saanud, pole olnud hetkekski hirmu, et keegi neist rusikatega vehkima hakkaks. Kas see tähendab, et meil on väljas poliitiline kaos? Aknast välja vaadates nagu ei tundu, ma lihtsalt ei loo suhteid Kunnusesugustega, vaid natuke ikka valin ka.

Abort. Kunnus leiab, et väga ebaõiglane on see, et naine ainuisikuliselt abordi tegemise või mittetegemise üle otsustab. Mul saavad sõnad otsa. Nii juba kord on siin ilmas, et me kõik otsustame OMA kehade üle. Mehed otsustavad, kas nad panevad oma peenisele kondoomi peale või mitte. Naised otsustavad (ideaalis), kas nad lasevad selle kondoomiga või kondoomita peenise enda sisse. Ja kui naine on rase, mõjutab rasedus konkreetselt tema keha, nii et loomulikult otsustab tema, mis ta sellega nüüd peale hakkab või ei hakka. See ei tähenda, et ma “kondoomide torkimise” heaks kiidaksin, aga siin oli Kunnus kas teadlikult valetanud või ideoloogiliselt kallutatud, jättes mulje, et seda teevad ainult naised ja siis muidugi juhtub, et mehed hakkavad raseda naisega vägivallatsema. Tegelikult on kahjuks see, et MEHED kondoomidesse auke torgivad, pille peidavad või muul moel rasestumisvastaste vahenditega manipuleerivad, tunduvalt tavalisem kui normaalne inimene arvatagi oskaks. Üks näide päris elust on see. Samuti on Kunnus siin sassi ajanud muna ja kana – väga palju on Eesti meediaski juttu olnud sellest, et tihti vägivaldsed mehed just TAHAVADKI, et nende naine rasedaks jääks (ja tihti vägivaldsus enne ei avaldugi), sest nad lähtuvad lihtsast loogikast, et rase ja lapsega naine on neist sõltuv ning on suurem tõenäosus, et ta ei lähe minema. Näiteks üks välismaine allikas selle kohta. Miks ma selle näite sisse tõin? Sest hoolimata sellest, kas rasestumisvastaste vahenditega “naljatab” (HAA-HAA) mees või naine, tappa saab hiljem enamasti ikka see naissoost osapool.

Tehnoloogia. Facebook ajavat suhteid lahku. Tõsi, on Kunnus mindki Facebooki kaudu endale külla kutsunud, aga ole nüüd inimene, need olid sinu enese suured tugevad näpukesed, mis seda klaviatuuri toksisid. Ei olnud see Zuckerberg, kes mulle ja ilmselt veel 20 naisele kirjutas, see olid ikka sina ise. Ja JÄLLE jõuame tagasi isikliku vastutuse mitte võtmiseni.

Ahjaa, läbi käis väide, et kui igale vastsündinule tehtaks DNA test, ei peaks mehed enam kartma, et hakkavad võõraid lapsi kasvatama, ja seega vägivald väheneks. Kratsisin kukalt, mis ma kratsisin, aru ma ei saa. Kunnuse enda suhtes oli ju tema see, kes võõraste naistega ringi aeles, kuidas siin see Kärdi lapse testimine nüüd vägivalla tõenäosust vähendaks? Või isegi kui me ainult üldises plaanis räägime, keskmine armukade mees oleks armukade ka siis, kui ta naine oleks viljatu – mitte ei ütleks, et “ah, see rasedaks nagunii ei jää, põrutage nii, nagu torust tuleb”.

Viimane lõik oli mulle üldse täiesti seosetu. Esiteks tegi haiget, et Sass Henno pahasti ütles, okei. Aga kuidas sellega seostub see, et eelmine president veits hoor oli? Ja mis mõttes saab täiesti tõsiselt (?) ohata, et “näete, petta võib, aga natuke taguda ei tohi”??? Üks on ebamoraalne (isegi mitte ebaseaduslik) käitumine, teine on füüsiline rünne, me räägime siin VÄGIVALLAST, olukorrast kus ohver võib vajada näiteks purunenud ninaluu tõttu haiglaravi või kehvemal juhul surra. Lisame siia selle, et sinu puhul polnud tegu “üksikepisoodilise” naljaga, vaid korduva tegevusega, nii et mis sul neist üksikepisoodidest jahuda. Ja pealegi (jah, kõik need erinevad asjad ongi tal ühes lõigus koos), kuidas saab rääkida sellest, et “vägivallatsejale ei keskenduta”. Eeldan, et Kunnus on ennast teemaga kurssi viinud ja teab, et psühholoogid ei soovita vägivaldsele paarile suhteteraapiat, sest üldiselt õpib vägivallatseja seal ainult ennast paremini õigustama (st ka vaimselt paremini vägivallatsema, kuigi Mihklike tundub niigi siin päris osav olevat) – ja tavaline psühholoogiline abi on meil ju tasuta. Ma saaksin aru, kui sa kurdaksid, et viinaravile ei saa tasuta, aga kas keegi peab tõesti sul kätust kinni hoidma (lootes, et sa kogemata selle käigus meile vastu ninnut ei rehma) ja käe kõrval su psühholoogile viima v? Kasva suureks, jumal küll. Iroonitsedes võiks öelda, et OLE MEES. Ole üle sellest feministlikust ajupesust, võta ohjad enda kätte ning saa ise hakkama ja hoolitse ka oma naise eest, nagu ÜKS TÕELINE MEES. Toksiline maskuliinsus on ju feministliku diskursuse surnultsündinud värdsünnitis. Mehed peavadki ise hakkama saada, mis neile ikka eraldi tähelepanu pöörata. Vastupidise väitmine oleks feministlik klišee.

Lõpetuseks. Mis on vahet Kunnusel ja keskmisel MRA-l? MRA-d ütlevad, et “mehed ei peksa, hoopis naised vägivallatsevad rohkem”, samas kui Kunnus ütleb, et “no mehed peksavad, aga neil on selleks ka põhjust”. 😀

  • Rubriigid