sergei jessenin

Kristel tuletas mulle täna meelde, kui hea poeet Jessenin ikka oli. Mulle (nagu vist massidele ikka) on tema lemmikluuletuseks siiani see, mille ta enne enesetappu peolaua ääres rätikuservale kritseldas:

Sõber, hüvasti, mul ees on minek

Sind ma kaasas kannan südames.

Tunnen nüüd, et ükski lahkumine

ei saa lõplik olla iganes.

 

Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte:

ära ole minu pärast kurb.

Sündida maailma on nii lihtne.

Sündimisest lihtsam veel on surm.

 

P.S. Mul ei ole enesetapumõtteid ega midagi, lihtsalt hea luuletus on.

beauty and honesty

I was contemplating about life and looking pictures of my princess (I wonder if she is too skinny or am I too fat? what would media think?) and thinking that its weird that in my mind sick people look pretty. Beauty is overrated, but somehow people who look like they´re going to die in couple of days, look cute.

I think it´s all ´bout honesty. If you´re honest with yourself and others, your look reflects, what´s inside. Like for instant – if you look at Rojuke, you know that you shouldn´t fuck with her, or she´ll hit you. It would be cheating, if a girl with her soul would be skinny as a rat and wear a pink blouse and decent blond hair-do. And if a girl looks like noone – like one of the mass – then she´s just one of the mass. It´s not about clothes, piercing, latest mobile phones or shit like that – with some people you look into their eyes for the first time and you know that there´s something special about them – ´cause it just shows. It´s almost impossible to shield your soul (or lacking of it). And oh the way it hurts to find out, that someone has deceived you for million years and you haven´t had a clue (and sometimes probably he neither) about his true nature.

P.S. How the hell does Amy do that hair??? Does she really have a bowl under there or smth???

P.P.S. I find the text just to the left of Amy´s face very amusing. 😀

Eesti elu-olust

Plaanisin täna korraliku ja töise päeva teha, aga sattusin nagu kiuste blog.tr.ee lehele – terve leht on täis kas Inno pasarahet või kellegi teise emotsioone sel teemal. Ma tean, et ma olen nüüd ise ka üks neist, kes selle hälviku kuulsusele kaasa aitab (seda enam, et sattusin ka ise ühte neist blogidest lugema ja siis ei suutnud muidugi enne lõpetada, kui kogu saast sisse tõmmatud sai), aga luban, et ma ei hakka neist pikemalt pajatama või oma vähetähtsat arvamust avaldada, tahtsin ainult oma hommiku jubedust illustreerida. Igatahes oli päris mõjus – mul ununes suurest ehmatusest isegi inglise keel ära. Rääkimata sellest, et nüüd on selline pohmakatunne nagu oleks eile ilgelt joonud, ilmselt mõjub Inno aupaiste tavainimesele niimoodi.

Aga kui ma siin juba olen, siis võiks ju oma edusammudest pajatada. Nagu näha, saime neti sisse, nii et nüüd on arvatavasti kogu sellel lobudikul wifi. Ma pole küll viitsinud alumisele korrusele tatsata, aga eelmises kohas kestis üsna kaugele. Üürnikku pole alumisse korterisse leidnud, aga ehk on mu nõudmised ka liiga suured – mingeid päris osse (ega natse) siia ei tahaks, aga normaalseid inimesi on vist vähe.  Olen jah eelarvamustest piiratud, aga eelistaksin selliseid, kes oskavad piisavalt hästi arvutada, et end ära majandada (=mulle üüri maksta), ja kes ei kipu oma majaomanikule tema välimuse pärast tappa andma. Ei ole ju palju palutud?

Kooliasjadega oli ka plaanis tegeleda – mõtlesin täna šamanismiteooriatetesse seminaritööd kirjutama hakata, ning võrrelda traditsioonilist šamanismi neošamanismiga Eestis (paganakoja ainetel). Ise tunnen ka, et see oleks asjalik teema, kui ükskord vedama saaks, sest seal foorumis on nalja ikka rohkem kui rubla eest (no enamus foorumlasi, kes sel teemal suhelnud on, on umbes 15. aastased ning vahepeal kipub jutt paratamatult rööpasse “kellel on lahedam abivaim/vaimujõud/meditatsioonitulemus”) ning sealt on võimalik ka päris huvitavaid tähelepanekuid leida. Iidoliks on muidugi eelkõige Castaneda, aga see on vist paratamatu – tänapäeva maailmas sõltub müük ikka sellest, kelle pakend ilusam ja krõbisevam on ning Carlos on kahtlemata väga võimekas ilukirjanik (ja arvestada tuleb muidugi ka seda, et Castaneda on üks väheseid, kelle materjale noortel ÜLDSE on võimalik eesti keeles kätte saada, samas kui adekvaatseid uurimustöid eesti keelde ei tõlgita, sest teadlastel pole selle järele vajadust). Eks selline see elu on.