vahel pakub blogimine ikka nalja kah

Kujutate ette, keegi oli minu blogisse jõudnud otsingufraasiga “Nirti sööb sitta” 😀

Panen käe südamele ja vannun pühalikult, et mina pole sellist roppust öelnud.

üleskutse blogijatele!!!

Ma vaatasin mõned päevad tagasi, et Delfi on välja kuulutanud nõiajutu konkursi, aga kuna ma meeletu Coelho fänn ei ole (auhinnaks nimelt tema raamatud), siis mõtlesin, et ei viitsi osaleda. Nüüd aga avastasin, et Nirti on oma loo juba teele saatnud. Hmm… Ma ei tea, kuidas teile tundub, aga minus lõi küll väike või(s)tlusvaim kohe lõkkele. Ei, ei mingit “lööks Nirtile labidaga pähe ja ütleks, et lugu on hoopis minu kirjutatud”, aga selline eluterve konkurents.
Nii et teeks nii, et ma üritan oma jutuga ka valmis saada ja teie teete sedasama. Eriti tahaks näha meie kuulsamaid blogijaid – ehk siis kindlasti <a href=”http://valgeseelik.blogspot.com/”>Valgeseelikut, Maarjat, Rojukest, Wildikat, Vassilissat ja Lapsuliblikat. Ja kõik teised on muidugi ka oodatud – paneme üksteisele ära 🙂

P.S. Kui te tunnete, et keegi, kelle juttu te kindlasti lugeda tahaksite, on ülalmainitud nimekirjast välja jäänud, siis pange ta nimi kommentaaridesse kirja – anname inimestele teada, et neil on mõni fänn 😉 Aega on tervelt 30. aprillini, nii et kiiret pole kuskile.

Edit:

“Soovilood” oleksid eriti oodatud:

1. Ramloffilt
2.Väikeselt Nõialt
3. Evelyn Sepalt

Pictures-pictures-pictures!!!

I haven´t harrassed you in a long time now, so I wanna show you the pics made in February, when we went playing with other dogs. I mean, dogs played, we tried to have a polite chat with strangers – which was awkward of course. I´m still not much of a people-person.

Anyway, the picture of this month is (tadadadada):

Flying dogs!!!
Flying dogs!!!

As you can see, Oskar´s found some new friends. Atu wasn´t so much into them – actually she even threatened them, when they tried to take away her branch and if they didn´t… Well, then she didn´t care.

But also:

sniffing dog
sniffing dog

and

my sweet baby

Täna ainult hea kraam :)

Tere, Maarja!

Tänane postitus on ekstra Sulle. Tahtsin ainult öelda, et alati on elus ka midagi toredat – näiteks väidab tänane Postimees, et depressioonis naised seksivad rohkem. 🙂 Või kui see ka sinu kohta ei käi, saad sa end alati lohutada sellega, et vähemalt oled sa eriline. Palju õnne selle puhul! 😀

WHY haven´t I got camera anymore??!!

I was walking to school today and thought that I saw injured crow, who had fallen into puddle and couldn´t move. It was just lying there face down in muddy water and I thought that this sight is gonna ruin my day (and probably it´s life). But it turned out that it was just taking a bath – it jump up and floundered around like a dog, water dropping down of it´s feathers. 😀 Fuck, it would have been a great pic. So you have to cope with photo from here today.

I knew that sparrows bath, but it came as a surprise to me that crows do the same. So what I would really want to know is – WHO GAVE THAT BIRD LIQUOR??? Speak up!

fading away

As you can see I´m switching back to English for a while – I´m writing enough in Estonian also, so I don´t have to worry about getting rusty on that side 😀 Actually I shouldn´t worry about English at all, cause one professor was “kind” enough to give us required reading in English – #&%#, if you know what I mean, – but I would still like to set my own words again for a while. Guess I should be happy that she didn´t choose German, since she´s always babbling about the “fantastic world of German novel and film, which is soooooo deep and decorated with rich details etc etc” and she has mentioned before that every student should speak at least three most popular foreign languages. Khmh, crazy bitch, khmh. Anyway you can sum up my life right now with that typical “so much work and so little time” phrase.

That leads to another shitty rather unpleasant situation. My great plans keep falling apart. Since my first exams are already taking place in April (which starts next week by the way – I had completely forgotten about that) I obviously can´t accept any interesting work (=money) offers that have rised upon the surface lately. I would be most pleased if I could stay home until the end of this semester and work on my own projects, but I guess will see if I manage to pull that through.

üksi kodus

Ma olen esimest korda siinelamise jooksul TÄIESTI üksi kodus. Täiesti ulmeline. Aga mulle täitsa meeldib.

* ma lähen vetsu ja – PRILL-LAUD JUBA ON ALL 🙂

* ma saan mööda korterit pesuväel ringi loivata

* ma saan pornot HELIGA vaadata (isegi, kui ma seda teha ei taha, on selle võimaluse teadmine ikkagi väga lahe)

* ainult mina valin, mida ja mis kanalilt me täna vaatame

* ma ostsin neli pakki kiirnuudleid, nii et näljasurm ka ei ähvarda

Eelmainitud põhjustel ma loomulikult täna mitte midagi asjalikku teinud pole, aga boy, has it been a great day! 😀 Pealegi ma lohutan ennast sellega, et ma olen ööinimene ja KINDLASTI hakkan täna öösel veel lõputööd kirjutama nii et vuhiseb.

Edit: kell 9 algab ju House, mis saaks veel paremaks minna. 😛

Kaitstud: mis siis toimus?

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Naine ja netiseks vs naine ja porno


Sattusin eelmise postituse jaoks pilti otsides selle daami peale ja jäin mõtlema. Seejärel vaatasin, kust see pilt pärit on (siit), lugesin selle küllaltki huvitava, aga mitte eriti palju uut pakkuva artikli läbi ja mõtlesin veel veidi.

Porno on minu jaoks alati olnud midagi tavalise meelelahutuse laadset. Ma tean, et seda peab häbenema selles mõttes, et see ei ole asi, millest vanaema sünnipäeval kõva häälega rääkida, aga ma tean ka, et kõik teised vaatavad seda ju ka (ja kui uurida, mida internetis leidub, siis ilmselt veel enamgi). Seega ei ole see otseselt kõneväärt, kuigi ma tahaksin ära märkida, et võrreldes 90ndate algusega on asjad naiste jaoks tunduvalt paremaks läinud – tol ajal olid naised küll küllaltki ilusad, aga meesosi mängisid imelikud vuntsidega (=ebaseksikad) jorsid, kelle meelest oli normaalne poriste kummikute ja palja noksiga ringi jalutada (jah ma tean, et kõrgetel kontstel alasti naine on seksikas, aga poriste kummikutega alasti mees ei ole seda päris kindlasti mitte), samas kui nüüd peavad ka mehed mingisugustelegi standarditele vastama. Pealegi, kui mehed piisavalt ilusad ei ole, on alati võimalik valida film, kus “meespooleks” on shemale – kena välimus JA hea varustus, mida enamat võiks veel tahta? 🙂

Aga netiseks… Ma ei tea oma tutvusringkonnast ühtki naist, kes tunnistaks, et see talle huvi pakub. Ma tean mõnda naist, kes on kurtnud, et nende reisil olevad mehed nõuavad seda ja et nad siis ajavad neile sobilikku ila vastu, juues ise samal ajal kakaod ja poole silmaga Vapraid ja Ilusaid vaadates, aga keegi pole veel öelnud, et see ka talle huvi pakuks. Erandiks on siinkohal siis nö visiitabielu, kus mees ja naine kuude kaupa teineteist ei näe, sel juhul tundub see ainsa mõistliku lahendusena, kui teineteisele vabaduse lubamine välja arvata.

Aga seda, et mõni naine võiks võõraga netiseksi harrastada ja seda täiel rinnal nautida, ei kujuta ma ette. Mina tunneks ennast seda tehes saamatuna, naeruväärsena. Ja kui ma vaatan selle postituse ülaosas olevat pilti, näen ma selle neiu näol salakavalat naeratust – mis viitab sellele, et see on temajaoks eelkõige vahend millegi saavutamiseks ja mehe ümber sõrme mässimiseks, mitte lõppematute rõõmude allikas.

Porno, see on hoopis teine asi. Praegu just hakkasin mõtlema, et Eestis ei olegi ühtki naissoost pornorežissööri. Näed, Maarja, jälle üks idee oma äri alustamiseks. Mõttel on jumet, peab ainult hoolitsema selle eest, et meie filmides ILUSAD mehed oleksid, Arnold Oksmaa ilus ja sirge riist võib kellelegi teisele jääda.

Mõtteaineks – selle viidatud artikli kommentaarides ütles keegi Janis Joplini sõnadega, et vabadus on see, kui meil enam midagi kaotada ei ole ning seksuaalrevolutsiooni tulemusena me täpselt sellisesse seisu jõudnud olemegi. Ma ei saa sellega küll sajaprotsendiliselt nõustuda, aga oma iva siin ju on.

Naine vajab sadomasohhistlikke naudinguid?

Just sel põhjusel olen viimasel ajal mänginud mõttega, et vajaksin hädasti uut tätoveeringut, aga tänane kosmeetikukülastus pakkus nii palju masohhistlikku rõõmu, et võin selle mõtte nüüd mõneks ajaks maha matta. Tõsiselt, see tädi suutis isegi mu silmade puhastamise ajal mulle vatiga kolm korda nii valusasti silma torgata, et ma mõtlesin, et seda EI OLE võimalik kogemata teha. Kulmude kitkumine ajas suisa nutma. Mitte et see iseenesest väga valus ei oleks, aga parema silma juurest on mu nahk alati väga tundlik olnud – eriti, kui inimene, kes sealt karvakesi kiskuma peaks, eelistab pool otsaesist pintsettide vahele rabada. Mitu korda järjest. Kurat küll.

Samas oli peale seda ikka teine tunne kah (kuigi selle kosmeetiku juurde ma ilmselt rohkem ei lähe, eelistan valu siiski muudes kohtades). Ilu on kuidagi hoopis rohkem väärt, kui sa tead, et sa oled selle eest rohkem maksnud. Kujundlikult muidugi, sest otseses mõttes ei kehti see väide minu jaoks absoluutselt. Alles eile nägin Postimehes mingit rikkurit Prada kotiga ja mõtlesin, et allah akbar, ma ei kannaks seda kotti siis ka, kui keegi peale maksaks. No tegelikult ilmselt ikka kannaksin, sest ma olen vaene ja valmis ennast müüma, aga te saate aru küll, mida ma öelda tahan.

Hind ei ole minu jaoks väärtus, kaubamärk ei ole ka tavaliselt väärtus – aga vat, kui ma olen pidanud kellelgi silma siniseks lööma, et JUST SEDA kotti endale saada, siis see juba on. Eriti, kui ma tunnen, et endal ka on küünarnukk valus ja nina veritseb.

See on just see põhjus, miks piercingud ja tätoveeringud sõltuvust tekitavad -nii mõnus ja nii valus. Ja sa tunned, et see valu teeb sind ilusamaks. Täpselt sel põhjusel üritan ma solaariumit ka alati nii arvestada, et umbes kaks minutit liiga palju saaks ja nahk hiljem mõnusasti kirvendaks. Bitter sweet.

Nii et ma tahtsin küsida, kas mul on õigus ja see tõesti on kogu naissoole loomuomane tunne või ma peaksin tõesti pealkirjas sõna “naine” ka maha tõmbama ja “Rents” asemele kirjutama? Ei, see sai nüüd liiga keeruline küsimus, sõnastame ümber. Kas Sa oled kunagi sama moodi tundnud, kas Sa suudad end minuga samastada?

P.S. K ütles, et kui mul homme kehvasti läheb, siis ma saan selle huulerõnga, mida ma nii ammu nurunud olen. Yey! 🙂

P.P.S. Mu parooli alla postitatud jutt ei ole tegelikult meeletult isiklik, lihtsalt mu elus on praegu mõned asjad, millest ma kõva häälega rääkida ei tahaks, sest ilmselt pole ma ainuke, kes googeldada oskab. Nii, et kui Sa arvad, et mu elu on NII huvitav, siis võid mu käest parooli küsida ja suure tõenäosusega ka saad selle. Ja see oleks ehk ka sobilik koht öelda sellele tüdrukule, kes statistika kohaselt ikka mu blogi lugemas käib, aga enda oma kinniseks muutis, et ma paneks hea meelega oma meiliaadressi ka sinna valitute nimekirja.

Ja foto on pärit siit.

  • Kategooriad