Tundub, et homoteema kütab alati kirgi. Eriti vahva on lugeda “tolerantsete” ja ilmselgelt ka “taibukate” heterote kommentaare. Näiteks Eriku oma, mille ma Nirti juurest leidsin:
Homode kui niisuguse vastu on eestlaste enamik ja ka mina üsna ükskõikne. Ilge lastetusmaksu võiks neile ju kaela väänata, eks nad ühed mõttetud normaalsete kaelas parasiteerijad ole, aga täiesti vihale lähen ma siis kui nad ronivad tänavale. Või siis kui kas või seltskonnas või internetis räägitakse oma homoasjadest. Who cares, et sa pede oled, istu kusagil oma urkas ja pane pihku ja nuta, et sa sihuke oled. Tüüdanud on need homoteemad. Selle sõna ja teema kasutamine tuleks avalikus meedias ja ka internetis keelata.
Päris loogiliselt seotud tekst, eksole? Mina ka olen näiteks hiinlaste suhtes täiesti ükskõikne, aga arvan, et neil tuleks tänaval käimine ära keelata. Kõigil 1,3 miljardil. Ja sõna hiinlane kasutamine avalikus meedias muidugi kah. Aga ma rõhutan, et ma olen siiski täiesti ükskõikne. 😀 Kõlab päris totralt, eksole?
Okei, sellest Eesti iibe punktist ei saa ma enivei aru – eestlased olid alles veidi aega tagasi, kui meid oli kokku 500 tuhat, väga õnnelikud ja ei leidnud, et seda liiga vähe oleks. Nüüd on meid poole rohkem (lisaks veel teistest rahvustest inimesed, kes end eestlasteks peavad, mõned sellised ikka on) ja räägitakse sellest, et see on jube, kui rahvaarv väheneb. Korra olen isegi kuulnud sellist argumenti, et muidu, kui meil siin ruumi liiga palju on, tungivad aasialased vägisi sisse – no andke andeks, selleks, et nemad ei leiaks, et siin ikka veel väga ruumikas on, peaksime me neid lapsi ikka metsikult tegema. Või mõtles see kommentaator, et kui meid on rohkem, kaitseb meie meeletu sõjavägi Eestit selle invasiooni eest? Haha. Enivei, kui iibe suurendamine on niivõrd suureks probleemiks, tuleks see maks peale kärutada ka minusugustele troppidele, kes ei plaanigi niipea sünnitada. Ja sel juhul tuleks geidele, kes oma kooselu ametlikult registreerivad (sest millega nad muidu deklareerivad, et nad geid on? ja vallalistelt ei saagi ju laste saamist nõuda) anda ka võimalus lapsendamiseks, sest pole seaduslik teha trahvi laste mitte saamise eest, kui neile inimesele ei anta isegi võimalust seda seaduskuulekalt teha.
Teine asi, mis kõlab minu jaoks täiesti absurdselt, on see, kui keegi hakkab deklareerima, palju inimesed tänaval või mujal oma asjadest rääkida võivad. Ütleme, et ma saan õhtul sõpradega baaris kokku. Ma räägin nendega oma päevast ja kui ma olen kohtunud mõne eriliselt seksika noormehega, siis – omg – ma räägin sellest ka ja demonstreerin sellega oma heteroseksuaalsust. Seda, kuidas ilmselt heteromeestest ossid (kuigi ma ei tea, kuidas mõni naine neid üldse tahab) baaris kõva häälega kommenteerivad, millised ikka mõne eide tissid olid ja kuidas nad Birxile kanni vahele väänasid, peetakse ka normaalseks. Aga see, kui gei ütleb, et ta läks oma noormehega tülli ja on seetõttu veidi õnnetu, on ilge diskrimineerimine ja oma meelsuse peale surumine. Ma saan aru, et see, kui keegi (hoolimata oma seksuaalsest orientatsioonist) ronib lauale, tantsib alasti ja lõugab, et kõik mehed/naised saavad veel ta suurt ***** maitsta, on juba liig, aga miks peaks keegi (eriti, kui see keegi on nii ükskõikne) hakkama deklareerima, mida teised seltskonnas rääkida võivad ja mida mitte. Kui inimesi segab, mis juttu nende seltskonnas räägitakse, siis tuleks lihtsalt seltskonda vahetada või paremini valida, mitte viriseda.
Või jutt sellest, et homod demonstreerivad igapäevaelus liigselt oma meelsust. Kujutame nüüd olukorda. Baar. Kena, kuid otsekohene tibi seisab leti ääres. Möödub Tõeline Mees ja annab talle laksu vastu tagumikku. Tibi lajatab talle vastu lõugu. Ja kogu ühiskond on nõus, et see eit on ikka viimane värdjas ja poiss tahtis ju ainult oma kiindumust avaldada. Vastik libu on see tibi enivei, sest ei osanud Tõelist Meest hinnata. Kui aga see situatsioon oleks selline, et üks mees patsutab teise mehe tagumikku, peaksid kõik normaalseks, kui patsutajast pederast vastu lõugu saab, sest mida ta demonstreerib seda, et ta pede on. Mina isiklikult arvan muidugi, et mõlemal tuleks sellises olukorras mõni hammas välja lüüa, sest oma potentsiaalset partnerit tuleb austada ja muu feministlik jura, mida ma usun, aga ilmselgelt ebavõrdsus lokkab.
Lastetusmaksust ja pihkupanemisest veel. Kui ma paneksin iga kuu kõrvale summa, mis mul muidu lapse kasvatamiseks läheks, ei peaks ma ilmselt kunagi oma pensioni pärast muretsema. Ehk siis = ükski maksumaksja ei peaks selle pärast muretsema, et ta minusugusele mõttetule eidele oma lahkest taskust elatist maksab. Kui ma tööle lähen, siis ma kindlasti sellise asjaga ka pihta hakkan – kui kunagi lapsed sündima peaksid, on ju ikka hea, kui neile on veidi ülikooliraha kõrvale pandud. Pihkupanekuga seoses ei saa ma üldse aru, miks inimesed nuttes pihku peaksid panema. Või on Erikul seksuaalsuhetega nii kehvasti läinud, et isegi eneserahuldamine on alati pisaratega lõppenud? Mina pole kohanud geisid, kes ennast häbeneksid ja õnnetud oleksid ja ma arvan, et kui inimene on omale juba raja valinud, siis ei ole enam mõtet nutta, tuleb sellest valikust parim võtta ja õnnelik olla, peaasi, et keegi teine sel teel haiget ei saa. Ükskõik, mida mingid kitsarinnalised targutajad arvavad.
P.S. Ema purunenud lootus minia näol tallu abikäsi saada ei lähe haiget saamise alla, sest tema poolt on juba algselt egoistlik oma soovide rahuldamine poja õlgadele laduda.
Pildil on muideks väidetavalt esimene homoteemaline maal, mis siiani leitud on. Nagu näha, pärineb see Egiptusest ja pilt on pärit sellest blogist.
Pärdikute päevaraamat 