literature · work

Blogimine kui klassika

Blogimisest ja ajakirjandusest oli vahepeal nii palju juttu, et hakkas juba südant pahaks ajama -kas blogimine on ikka ajakirjandusega võrreldav, kas blogija on võrreldav ajakirjanikuga, kumb neist on hullem jne. Praegu ei leidnudki neid kõiki üles (ja neid oli PALJU), esimestena märkasin näiteks seda ja seda.

Aga nüüd hakkas see teema mulle jälle huvi pakkuma. Mitte seoses ajakirjandusega, sest selge on see, et kui ajakirjandus on blogimisega samal tasemel, on tegu kas väga objektiivse blogiga või väga kehva ajakirjandusega (eeldusel, et me ei räägi praegu meelelahutus- ajakirjandusest, Arteri tittemammade juttudest jms), vaid seoses kirjandusega. Sattusin nimelt täna lugema Lehte Hainsalu raamatut “Tere õhtust. Kuidas elate?”. Kui see nimi teil esmapilgul ka ühtki kellukest ei kõlista, siis tegelikult olete te temast kindlasti kuulnud – kas või raamat “Kes te koormatud olete?” on peaaegu igas majas veel alles. Igatahes see konkreetne raamat, millest ma juttu alustasin, on avaldatud 1982, aga enamus lugusid pärinevad juba 1975. aastast, ehk siis peaaegu 35 aasta tagusest ajast. Raamat koosneb lühiesseedest, mis on vägagi blogijalikus stiilis kirjutatud. Mõned hästi, mõned halvasti, kuigi paljud ideed on muidugi tänapäeva mõistes iganenud ja vahepeal tekib paranoiline tunne, et ehk tema ongi tegelikult Nipitiri (ehk siis uudse nimega Ninataga). Selle väitega teen ma tegelikult Lehtele liiga – ma olin mõnda aega tema naaber ja võin kindlalt väita, et ajaga kaasas käimine pole tema jaoks probleem, nii et TEMA vaated on ilmselt viimase 30 aastaga veidi muutunud.

Igatahes mõtlesin ma selle peale, et suur osa kirjandusest (eriti minavormis kirjandusest, mis väljendab peategelase isiklikke mõtteid) võiks vabalt kuskil blogis üleval rippuda ja keegi ei peaks seda kummaliseks. Ainult mõni jobu käiks ilkumas, et see nüüd küll päris kirjandus ei ole. Nojah, enamasti on sellised raamatud igavad ka, aga mõni on kohe eriti huvitav. Samuti olen ma viimasel ajal lugenud rohkem kui ühte blogi, mille võiks kohe raamatukaante vahele lükata. Ja ei, ma ei kavatsegi neile viidata, sest ma olen ometigi kade hoor, aga need on olemas ja need on head. Nii et ärgem laskugem üldistamise madalatesse mülgastesse.

Pilt on pärit siit.

Üks kommentaar “Blogimine kui klassika

  1. Oo, “Kes te koormatud olete” oli väiksena üks mu lemmikraamatutest. Lugesin selle ikka päris mitu korda läbi. Blogimise kohta nii palju, et mina ei harju vist iialgi sellega, et uudistelõiku alustatakse sõnadega “Täna kirjutas Edgar Savisaar oma blogis, et *bla bla bla*. Seepeale andis oma veebipäevikus vastulöögi *keegi teine*” ja nii edasi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.