Vahelduseks ka huvitavat koerajuttu

See postitus on küll meeletult pikk, aga see-eest koerapededele huvitav. 🙂 Paar päeva tagasi oli Koertekojas teemaks erinevate tõugude erinevused rünnakustiilis. Alumises videos on võimalik neid vaadata, kuigi arvestage muidugi sellega, et tegemist on koertega, keda on õpetatud varrukat tegema – tegelikkuses ei ründa ju sugugi mitte kõik koerad kätt ja mõne puhul pole see isegi eriti tõuomane. Näiteks bokserite puhul on üsna tavaline see, et väiksemat objekti ründavad nad esijalgadega tampides, olgu siis käppade all purustamist tahtev jää või kass. Ja kuna nad on tegelikult päris tugeva lihasmassiga, siis saavad need kassid ka lapikuks löödud.

Noh, selge on igatahes see, et mastiffite ja molosside vastu sel alal ei saa, nende hammustuse tugevus on lihtsalt nii palju suurem. Rääkimata sellest, et need raisad on kangekaelsed, kui nad midagi pähe võtavad, siis neist enam lahti ei saa. See ei ole muidugi põhjuseks, miks minu isiklikud lemmiktõud ka just neist kahest alaliigist tulevad, pigem eelistan ma neid seetõttu, et nad on nii armsad ja samas nii kangekaelselt juhmakad, et nende treenimine on alati väljakutse – sest olgem ausad, Atu treenimist ei nimetaks enamus koeraspetsialiste üldse treenimiseks. Ta sai hetkega aru, mida temalt tahetakse ning tahtis ise sõna kuulata. Mis on ideaalne, kui sa otsid lihtsalt kaaslast, kes oleks kergesti koolitatav, ja esimeseks koeraks on ta super, aga nüüdseks eelistan ma siiski veidi isepäisemaid tõuge. Kuigi kurb on küll, kui oled koerad näiteks kaheks päevaks vanaema juurde jätnud ja Atu jookseb vastu, nagu oleks ta elu unistus täitunud, ja Oskar loivab kusagilt rahulikult kohale, stiilis “oi, tore teid näha, aga ma lähen nüüd ujuma tagasi”. 😀 Need tõud on tegelikult inimesele väga ustavad, aga nad lihtsalt ei ole sellised suhuvahtijad.

Politseitöös eelistatakse muidugi siiski koeri, kes on kiiremad ja usaldusväärsemad (kergemini treenitavamad/paremini alluvamad/mitte nii võistlushimulised, s.t. ei tunneks paanilist vajadust pidevalt teiste isaste/emastega tüli norida). Ehk siis sakslasi või talle sarnanevaid tõuge (USAs on siiani mitmes osariigis AINULT sakslased lubatud ka näiteks päästekoerteks, kuigi see on muidugi juba täielik absurd). Ülemine video ongi treeningvideo sellest, kuidas kasutatakse koeri kurjategijate maha võtmiseks. Minu silma järgi on tegu malinoisiga, kes on viimasel ajal (a la kümnel aastal) sel alal väga levinud – tema põhiliseks plussiks on see, et lisaks kõigile saksa lambakoera headele omadustele on ta veel ka väga kiire ja väga heade instinktidega.

Ja nüüd pildid minu lemmikkoertest – ehk siis all vasakul on ameerika bulldog (ehk siis ambull), kelle nime ma ei tea, ja paremal argentiina dogi (ehk dogo argentino) Perro Pelea Cordobes Nuevo Bucanero. Ei pea vist ütlema, et tänapäeval kupeeritakse kõrvu ainult reaalselt töötavatel dogodel. Neid kasutati algselt (ja kohati kasutatakse siiani) metssigade ja puumade jahiks, kusjuures nad pidid looma jahimehe kohalejõudmiseni kinni hoidma ilma looma nahka vigastamata, seetõttu, nagu pildilt näha, on kõrvad nüsitud võimalikult lühikeseks, mitte lihtsalt ilu pärast lühemaks tehtud, nagu me dobermannide (ja varem ka bokserite) puhul harjunud oleme. Ambullide kõrvu lõigatakse samuti siiani mitmes riigis, kus see lubatud on. Mina isiklikult eelistan loomulikku varianti – kupeeritud koer näeb küll kurjem välja, aga kuna ma mees ei ole, ei tunne ma ka peenisepikenduse järgi erilist vajadust.

Need tõud tunduvad küll esmapilgul piltidelt üsna sarnased, aga tegelikult on dogo tunduvalt kõrgem ja mitte nii laiaõlgne, isased ambullid on ikka päris kapid. Samuti on dogod standardi järgi üleni valged, lubatud on ainult üks must laik pea piirkonnas, aga (kuigi see konkreetne ambull on samuti valge)ambullide puhul on üsna tavaline see, et, nad on kavõi üleni pruunilapilised. Sumokad on nad mõlemad, kaal võib vabalt olla 50 kg kanti või isegi rohkem. Oleksin pannud hea meelega võrdluseks alla veel ühe nüsitud kõrvadega dogode pildi, aga wordpress ajas mu liiga närvi ja seetõttu panin selle lihtsalt ülespoole. Igatahes on nad nunnud, eksole?

Edit: te kindlasti märkasite juba, et ülemisel kahel dogol ei ole nahk nii säravvalge. Nimelt kipuvad neil päikese käes tulema tedretäpid, mis eemalt vaadates jätavad mulje nagu poleks koer eriti puhas.

kultuurilised erinevused

See inglise keel on ikka üks tore asi. Seda olen ma küll koolis õppinud, et cat tähendab nende jaoks hoopis kassi ja kui sa ütled inglise keele õpetajale “I have a house made of pricks, it is shituated in the cuntryside”, läheb ta nägu miskipärast pilve, aga vat seda, et massaaž on inglise keeles relax for men, ma varem ei teadnud. Sest just sellist kahekeelset silti nägin ma täna vanalinnas. 🙂

  • Kategooriad