Õigus oli sellel, kes ütles, et lapsed on elu õied

Käisin eile vanaema juures. Kuna ta ei ela väikeses majakeses keset metsa, vaid suures paneelikas, on selle ümber alati palju lapsi. Selliseid välimuselt getolapsi, kellel võib küll olla väga korralik kodu, aga kelle läheduses ei paista kunagi ühtegi lapsevanemat ning keda iseloomustab eelkõige joodikupäevitus ja pleekinud juuksevärv. Kuna üks neist oli minu kallis sugulane, tulid kaks umbes viieaastast poissi (olgu nad 1 ja 2) meiega (M) vestlema*.

1 – Kas teil on hundikoer?

M – Jah.

2 – Mind ükskord üks hundikoer hammustas.

1 – Meie koer ei hammusta igatahes kedagi.

M – Meie koer ka mitte.

1 – Mul tuleb varsti sünnipäev. Ma saan endale musta jalgratta.

2 – Ei saa ta midagi. Hea, kui valge-sinisekirjugi saab.

M – Ehk ikka saab.

1 – (vaatab K tätoveeringut) See on lahe. Aga minul on jalgpallisärk.

Mõtestatud vestlus on ikka alati üle kõige olnud. Tõsiselt tahaks teada, kas nad ajavad oma emadele sama seosetut juttu. Sel juhul ma üldse ei imesta, et nad hommikul välja lüüakse ja alles õhtul tuppa lastakse. Ja et neile juba kümneaastaselt roller ostetakse, et nad saaksid kodust võimalikult kaugele sõita. Kuigi tegelikult olid need poisid ikka väga nunnud ka. Isegi K nõustus, et peale esimest eluaastat võivad lapsed üsna armsad olla.

Kuna lapsenimed on ka blogipuus üsna kuum teema olnud, jõudsin ka mina lõpuks selle Ekspressi artiklini ja pärast väikest mõtisklemist otsustasin, et minu lapsed saavad ühel päeval nimeks Tyra (loomulikult kauni modelli Tyra Banksi järgi) ja Till (populaarne saksa poisslapsenimi, nagu Till Eulenspiegel noh). Eriti meeldis mulle üks Ekspressi kommentaar, mis siia lastejuttu väga hästi sobib:

Till on hea nimi. Ema hüüab “Till tule tuppa sööma!”, teised kommenteerivad “M.. mine ime suppi!”.

* see sõna on ehk veidi eksitav, sest viitab kahepoolsele suhtlusele

Pilt: 1

3 kommentaari

  1. Ah, lapsed ajavadki sellises vanuses üsna seosetut juttu, nad ei suuda ju pikalt ühele teemale keskenduda. Muidugi, lapsi on igasuguseis, aga nii reeglina 😛
    (või noh, mis ekspert ma viieaastaste koha pealt olen, aga kõrvalt ikka näinud-kuulnud.)
    Sul on ikka üsna kummalised arusaamad mõningatest asjadest. (ei väida, et valed või õiged või whatsoever, eks)

  2. Irw. Ma nii igaks juhuks mainin, et ega ma siin alati tõsiselt ei räägi, vahel ajan igavuse peletamiseks tõsise näoga jura kah. Või noh, ma olengi selline tüütult irooniline, nii et võõrad peavad mind tavaliselt ilgelt ülbelt ja negatiivseks, mis on alatu laim. 🙂

  3. No ma käin nii paiguti lugemas (agakäin, tunnistan üles), et psühholoogilist portreed ei ole veel koostanud 😀


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad