kultuurilised eripärad

Olen viimasel ajal ühele ameeriklasele eesti keelt õpetanud ning selle aja jooksul näinud nii mõndagi kummalist nii tema kui minu kultuuris. Mind šokeerib see, et tema jutu põhjal õpetatakse ameeriklastele koolis kõike AINULT oma mätta otsast – näiteks maailmaajaloost õpetatakse ainult seda osa, mis USAga seotud on, II maailmasõda jms ning Prantsuse revolutsioonid jms jäävad mängust välja. Samuti ei käsitleta Euroopa kirjanikke, Goethe, Dostojevski, Puškin (venelased eriti) jäävad mängust välja, sest neil on ju oma väga head ameerika kirjanikud. Ja kõige šokeerivam – umbes pooled koolidest on kristlikud ning ka teises pooles jälgitakse hoolega, et kristlastele kanna peale ei astutaks. See tähendab, et jäetakse rääkimata “ebasoovitatavad asjad” nagu osa geoloogiast, Darwini teooria jne. Selles valguses ma üldse ei imesta, miks keskmine ameeriklane nii harimatu on.

Teda jälle šokeerib see, kuidas eestlased oma riiki ja iseendasse suhtuvad. Kuidas pidevalt prügi maha loobitakse, juuakse, suitsetatakse jne. Täna käisime koos söömas ja ta tellis pelmeene – inglise keeles oli menüüsse kirjutatud, et tegu on ravioolidega. Esmalt arvas ta, et ettekandja on midagi sassi ajanud (mis tundus ilmselt usutav, sest ma tellisin joogiks teed piimaga ja esmalt unustas ta tuua tee ning seejärel piima), aga lõpuks taipas, et selle kohviku omanike meelest pelmeenid ONGI ravioolid. Adam tegi kohe oma söögist pilti, et saaks kaasmaalastele näidata, mida siin riigis ravioolideks nimetatakse. 😀

Ettekandjast oli suisa kahju. Oma saamatuses jäi tal isegi jootraha saamata, sest ma maksin kaardiga ja ütlesin talle, et ta kümme prossa endale jootrahaks paneks, aga ta ütles, et ta ei saa seda teha. Olen üsna kindel, et tal oli õigus just selles osas, et TEMA ei saa seda teha, sest ta lihtsalt ei oska, sest ma olen siiani saanud igas restoranis kaardiga tippi jätta ja ma ei tahaks kuidagi uskuda, et Ristiisa mingi erand on. Ilmselt oli ta esimesi päevi tööl ja alles õppis ametit, aga see-eest oli ta väga meeldivalt püüdlik.

P.S. Avastasin täna, et mu blogi oli ühes tudengilehes tsiteeritud. Mul on siin lehel ju kõik kontaktandmed olemas, aga ma kuulsin seda ikka kolmandate isikute käest. Kummaline.