dogs

Üle oma varju ikka ei hüppa

Tulin veidikeseks maale närve puhkama, seda enam, et linnas midagi väga toredat ilmselt ootamas ei ole. Koerad on muidugi sillas, sest kõik kohad on jälle lund täis ja pole midagi mõnusamat kui lumes sumpamine. Aga mõni ei taha sugugi aru saada, et teistel on temaga võrreldes teatavad kasvust ja karvastruktuurist tingitud eelised – nii et sugulaste kökats (jah, Mnc, sa ei pea küsima, ta ON koer) üritas paaniliselt minu beebidega sammu pidada. Tulemused on pildi pealt näha. Kui hoolega vaadata, on näha, et tal on käppade ümber lumepallid – lõpuks ei saanud ta isegi normaalselt kõndida ja tuli süles tuppa tassida. 😀 Aga ise oli ta muidugi väga rahul, ikka tore ju, kui saad suurte poiste/tüdrukutega mängida. 😉