Värdjad

Ei saa kohe mitte jagamata jätta, vähemalt minu suunurgad kiskus küll kohe üles. 😀 Nimelt on Mart Juur kajastanud Riigikogu infotundi peale laululahingu lõppu. Tsiteerin:

Imre Sooäär:”Paraku oli telemajja saabudes tunda teatavat negatiivset eelhäälestust. Koor polnud jõudnud veel häältki lahti laulda, kui meid ründas kaameraga see vastik jõnglane Erisaatest ja kukkus provotseerima. Samuti olid meile valitud äärmiselt keerulised laulud. Mitte ainult muusikalises mõttes, vaid ka sisuliselt. Mõelge ise, miks Toompea koorile anti “Õunalaul”? Kas selleks, et vihjata, nagu oleks me muidusööjad? Või siis “Hetked” filmist “17 kevadist hetke”? Kas sellega taheti vihjata, et me oleme vene spioonid?

(Hääl saalist:”Värdjad!”)

Ene Ergma:”Palun vaikust, härra Kundla!”

Puhas kuld.

Kuidas defineerida omasooiharust?

Nagu te ilmselt juba teate, on mul kirjasaatjaid üle kogu maa, ning mõnele ma vahepeal ikka vastan kah. Esiteks, sina, kes sa küsisid, kuidas saada kuulsaks – mul oli blogis kunagi link VÄGA lahedale artiklile, mis lahkas Paris Hiltoni käitumist oma brändi loomisel ja turustamisel, aga tundub, et ma olen selle kogemata maha kustutanud. Kui keegi leiab, võiks mulle ka jälle linkida. Senikaua, kallis lugeja, loe internetist Liis Lassi kohta ja tee kõike, mida tema teeb, aga paremini. 😀

Teiseks küsis Mnc hiljuti, kuidas defineerida omasooiharust/homoseksuaalsust. Kuna olen lahke inimene, jagan mõningaid levinuimaid definitsioone:

• omasooiharus on vaimne hälve (Jüri Ennet)
• omasooiharus on inimese seksuaalne tõmme teise samasoolise suhtes (Oudekki)
• homod on inimesed, kes teisi basseinis ründavad. Eriti rasedaid (Ninataga)
• homod värbavad uusi liikmeid; seda ka koolides ja lasteaedades (Ninataga)

Ehk siis, kui keegi veel aru pole saanud, siis homoliikumine on midagi tumedat ja salapärast, umbes nagu vabamüürlus ja ainsaks erinevuseks on see, et kui vabamüürluse tunneb ära salajaste käemärkide kaudu, siis homo tunned sa ära siis, kui ta sulle selja tagant ligi hiilib ja oma armsa külma nina sulle pihku pistab. Aga ole ettevaatlik, sest see on tavaliselt märk sellest, et kohe läheb suuremaks värbamiseks.

P.S. Mina nõustun jätkuvalt vanade kreeklastega – ilu ei kõlba patta panna, aga katsuda küll. Nii et parem ilus mees, kui kole naine ja vastupidi, parem ilus naine, kui kole mees.

Kuidas teha Eesti elu paremaks, vol2

Teisipäeval potsatas minu postkasti meil üleskutsega osaleda esseevõistlusel “Kuidas muuta Eesti elu paremaks”. Tähtajaks oli kolmapäev. Kuna muud asjad tahtsid ka tegemist, ei jõudnud ma nii kiiresti oma ajusid liigutada ja ei tahtnud eriti “originaalselt” kirjutada kah, et “naeratage rohkem naabritele ja tehke igaüks kas või natukene valdkonna heaks, mis teid huvitab”. Nii et jätsin osalemata.

Aga üks idee mul siiski tuli. Nimelt on praeguseks selge, et enne hakkab Issanda päike solgiämbrist tõusma, kui meie suletud nimekirjade alusel toimiv valimissüsteem ära muudetakse. See tähendab aga seda, et Rents (ja temaga koos veel tuhanded inimesed) ei lähe kas üldse valima või hääletab suvalise tondi poolt, et Ansip/Savisaar/Galojan võimule ei saaks. Samas tahaks aga ka Rents end ju kodanikuna tunda ja elada teadmises, et ta on oma panuse andnud. Nii et minu geniaalne idee on selline – valimisseadus võiks jääda samaks, aga erakondade kõrvale võiks igas maakonnas tulla ka väike valikuvariant kirjaga “Mitte sittagi pole valida”. Saaks minusuguste süda rahu ja ka riigiisad saaksid selgelt ja statistiliselt näha, kui suur protsent kogu seda klounide kampa, pardon my french, klounideks peab.

Perekooli keelenõuandla tegutseb jälle

Seekord küsitakse siis, mida tähendab sõna familiaarne. Küsija on hädas ning palub vastajatel ka mõne näite tuua, et ta paremini aru saaks. Minu isiklik lemmik on selline:

Vanasti oli Maneezi tänaval avalik ja tasuta kemps linnainimestele. Küllaltki ropp asutus. Kui sinna meeste osakonda soristama läksid, siis alati keegi meelas tüüp ronis kõrvale roostevaba renni äärde, kohmitses midagi oma püksiauguga ning muudkui vaatas nagu ablas kukk, pea võõra tiltsu poole kaldu. Minu arust on see kõige ehedam familiaarne käitumine.

Ja meediale üks suur aitäh!

Alguses ehk tundub, et majandussurutise ränga koorma all on raske hakkama saada, aga lähemal vaatlusel ilmneb, et kogu riik on valmis õla alla panema, et just sind aidata. Koondamisraha sa küll ei saa, sest sind lastakse lihtsalt üle, ja toetuse saamiseks pead läbima tohutu bürokraatilise kadalipu, kuid masinast väljapoole jäävad inimesed on vägagi abivalmis. Näiteks ilmuvad Postimehes põhjalikud artiklid sellest, kuidas varastada – täna kirjutati sellest, kuidas ühe piletiga ühistranspordis mitu korda sõita saab. Väga tänuväärne teema. Homme kirjutatakse loodetavasti sellest, kuidas toidupoest maksmata minema pääseda ja Punase Risti kogumiskastist raha välja õngitseda. Ja ongi eluke kohe mitme pügala võrra kergem.

Tänases päevas elamine ei ole vist minu jaoks

Olin vahelduseks sotsiaalselt eriti aktiivne ja käisin noorte teadlaste konverents-kaldkriips-saunapeol. Päris lahe oli, teadus on ikka fun. Kuigi tundub, et mitte piisavalt – ikkagi on ilge tahtmine seljakott selga vedada ja kuskile tuld tõmmata. Prantsusmaal oli ükspäev juba 18 kraadi sooja ja mai lõpp tundub nii ilgelt kaugel olevat, et kohe mitte kuidagi ei jaksa seda ära oodata. Ja miski muu ei meelita, isegi blogimine tundub väga äkää olevat. K-le olen juba lubanud, et teen temaga sel suvel ühe pikema tiiru.

Ahjaa, kui kedagi veel huvitab seljakotiga ringireisimine, siis teie (meie-)-sugustele on loodud uus veebileht – dodo. Saatsid mulle reklaami meili peale ja kuna kiri oli eriti personaalsest vaatenurgast kirjutatud, võtsin aega ja sirvisin seda saiti pisut. Kohati tundus päris huvitav ja mõne riigi kohta leidis tõesti häid nõuandeid ja kui ei ole tahtmist kuskile eksprompt minna, on ju tore, kui saad tagalat kindlustada. Kuigi mina kipun (veel) eelistama seda varianti, et läheks vaataks, mis saab. 🙂

Pildi tegi PhotoDisc.

Elu on seiklus

Mul ei ole täna aega kirjutada, sest lisaks aktiivsele vigisemisele (kamoon, see on ju tasuta!), tegelen ma ka vähem põnevate asjadega – saadan massiliselt CV-sid ja täiendan oma vene keele baasi.  Homme lähen uurin, äkki saan end mõnele vene keele kursusele ka veel möllida. Aita ennast ja siis aitad ennast, nagu öeldakse. 😀

Nii et lugege täna hoopis sellest, millega tei naabrid tegelevad – loll saab Eestiski peksa ja mees, kes istus kolme mõrva eest kinni ja sai selle aja jooksul 23 korda reeglite rikkumise eest karistada, vabastati ennetähtaegselt (ja mis kõik peale seda veel juhtuma hakkas).

P.S. Mu pusa jõudis kohale. Yay!

P.P.S. Päris hea töökuulutus – otsitakse nõudepesijat, kasuks tuleb veinide tundmine ja võõrkeelteoskus. 😀

Idiootidest “heategijad”

Andke andeks, aga mul on juba kopp ees nendest heategijatest, kes valimatult kogu abipaluva spämmi kõikidele sõpradele edasi saadavad, tundmata üldse huvi, kas kuulutuses on kirjas “Materiaalsetes raskustes üksikema otsib rahalist abi. Asjade pakkumisega mitte tülitada.” või “8 aastane koer otsib uut kodu, sest omanikul lõi välja allergia”.

Tõsiselt, iga mõtlev inimene saaks aru, et kui see üksikema ütleb kohe ära, et andke mulle pappi, mitte süüa, siis ei vaja ta abi nii väga, et minu postkasti risustada. Või kui inimesel 8 aastat pole allergiaga probleeme, suhtun ma üsna skeptiliselt väitesse, et see nüüd välja lõi – võib muidugi juhtuda, aga enamasti on see räige vale, et inimeste emotsioonidel mängida. Oleks siis veel, et on selgitatud, et näete, majandusliku olukorra tõttu kolisime majast korterisse, siis oleks selge, et allergeen hakkab toimima. Ja eriti haige on, kui viimane lause on hüüumärgiga “muidu paneme magama!!!!” – see on emotsionaalne väljapressimine. Ja sellise haige sõnumi massiline edasisaatmine, ilma et reaalselt midagi tehtaks, on lihtsalt oma südametunnistuse rahustamine.

Või viimastel päevadel olen ma sada korda saanud kirja, mis algab nii “Tere, mina olen üks suur must koer, umbes nii suur nagu suur priske rotveiler”. Tuleb tuttav ette? Koera peremees suri ja koer vajab uut kodu. Kurb, eksole? Mida teha, saadaks selle ehk kõigile oma sõpradele, äkki mõni tahab? Aga kasutaks hoopis google´t ja saaks teada, et koer leidis juba pea kuu aega tagasi uue kodu? Aga mingid kuradima tropid, kelle jaoks google on ilmselt liiga keeruline riist, eelistavad selle asemel iga päev oma sõbralistile armastuskirju saada.

Nii et väike palve inimestele – kui te tahate kedagi abistada, mõelge enne sügavalt, kas ja millist abi see konkreetne olend vajada võiks. Võimaluse korral tehke väike taustauuring. Ja seejärel langetage olemasoleva informatsiooni põhjal otsus, mis oleks kõige kasulikum – saata see edasi kõigile, saata edasi kellelegi, kellel on vajalikud kontaktid ja võimalused (näiteks konto koertefoorumis, et kuulutus sinna sisestada), saata kellelegi, kelle kohta te teate, et ta oleks sellest huvitatud. Sest oma sõprade valimatu spämmimine on lihtsalt easy way out, millest tegelikult kellelegi eriti kasu ei ole.

Pilt on pärit siit.

Ka mina, Brutus! (ehk Kuidas minustki näljarott sai)

Ajal, mil Ninataga jutu järgi ainult lollid ja laisad tööd ei suuda leida, olen mina oma kõrghariduse ja kolme heal tasemel võõrkeelega võimetu kas või ettekandja, poemüüja või koristaja ametit leidma. Ehk siis olen ilmselt loll ja laisk. K on samuti loll ja laisk, sest ehitajatele/ mehaanikutele pole ka tööd ja mingeid muid erioskusi tal ei ole. Linnast kumbki meist lahkuda ei saa, sest me mõlemad käime koolis – lootuses, et ühel päeval oleme me lihtsalt laisad, aga mitte enam nii lollid.

Õppetoetust pole mul ka erilist lootust saada, sest see arvutatakse teatavasti keskmise hinde põhjal, mis tähendab, et mida vähem aineid sul on, seda lihtsam on hoida kõrget keskmist hinnet – nii ongi meil hulk inimesi, kes on võtnud ainult kohustuslikke aineid ja kelle keskmine hinne on viielähedane, ja mina oma nelja koma kahega. Ei tekita just erilist lootust, eksole.

Nii et tööd ei ole, raha ei ole ja võimalusi ei ole. Tahaks kohe hirmsasti küsida, et kulla Ninataga, kui sa nii ilgelt tark oled ja arvad, et kõik minusugused on lihtsalt lollid ja laisad, oskad sa ehk ka midagi soovitada, et ma end tõestada saaksin?

P.S. Kellel on tööd pakkuda, võib muidugi julgelt sõna võtta. 😀

Pilt on pärit siit.

Tõuse püsti ja astu välja! Sa saad sellega hakkama!

Võtsin end eile kokku ja otsustasin inimestega PÄRIS maailmas suhelda. No et nagu oma internetimaailmast veidi eemale või nii. Lõppes asi muidugi sellega, et läksin linna peale ja kohtusin juhuse tahtel ikka teiste blogijatega. 😀 Ja nagu alati selgus, et selleks, et kuskile välja jõuda, ei pea alati kaugele minema – kuna Zavood ja UG olid mõlemad tühjad, kõmpisin koju tagasi ja ülemised naabrid kutsusid mind peole. Ja kõrvalmaja omad kah. Päris tore oli, kuigi alkohol ei ole ikka minu cup of tea – alguses on lõbus, aga hiljem on lihtsalt totter. Seda enam, et mõni kaotab esimese klaasi peale kohe igasuguse mõistuse, empaatiavõime ja kõik muu, mis teda veel inimeste maailmaga ühendab. Aga vanu tuttavaid on sellest hoolimata lahe IRL-is näha (ei, ma ei mõelnud praegu Isamaa ja Reformierakonna Liitu) ja vahepeal on päris elu isegi tore. Kui sellega muidugi mõistlikult piiri pidada.

Pilt on pärit siit.