faith

Ka mina, Brutus! (ehk Kuidas minustki näljarott sai)

Ajal, mil Ninataga jutu järgi ainult lollid ja laisad tööd ei suuda leida, olen mina oma kõrghariduse ja kolme heal tasemel võõrkeelega võimetu kas või ettekandja, poemüüja või koristaja ametit leidma. Ehk siis olen ilmselt loll ja laisk. K on samuti loll ja laisk, sest ehitajatele/ mehaanikutele pole ka tööd ja mingeid muid erioskusi tal ei ole. Linnast kumbki meist lahkuda ei saa, sest me mõlemad käime koolis – lootuses, et ühel päeval oleme me lihtsalt laisad, aga mitte enam nii lollid.

Õppetoetust pole mul ka erilist lootust saada, sest see arvutatakse teatavasti keskmise hinde põhjal, mis tähendab, et mida vähem aineid sul on, seda lihtsam on hoida kõrget keskmist hinnet – nii ongi meil hulk inimesi, kes on võtnud ainult kohustuslikke aineid ja kelle keskmine hinne on viielähedane, ja mina oma nelja koma kahega. Ei tekita just erilist lootust, eksole.

Nii et tööd ei ole, raha ei ole ja võimalusi ei ole. Tahaks kohe hirmsasti küsida, et kulla Ninataga, kui sa nii ilgelt tark oled ja arvad, et kõik minusugused on lihtsalt lollid ja laisad, oskad sa ehk ka midagi soovitada, et ma end tõestada saaksin?

P.S. Kellel on tööd pakkuda, võib muidugi julgelt sõna võtta. 😀

Pilt on pärit siit.

23 kommentaari “Ka mina, Brutus! (ehk Kuidas minustki näljarott sai)

  1. Ülikoolist tööd ei leia? Mingid projektid, assistendikohad, küsi igaks juhuks. Ja ära unusta majanduslikku toetust nõutamast, tuleb lihtsalt kirjeldada olukorda.

  2. Jep, CV-sid olen saatnud hulgim. Uue seaduse järgi ei saa akadeemilise ajal enam aineid võtta, erandiks on lapsepuhkus, aga nii meeleheitel ma veel ei ole. 😀

    Konkreetsest lingist mulle palju kasu ei ole, sest kuna pean Tartus koolis käima, ei ole võimalik Tallinnasse tööle minna. Aga aitäh pakkumast sellegi poolest.

    Ja keeltest saan ma väga hästi hakkama inglise keelega, ning suhtlustasemel vene ja rootsi keelega. Kokutades suudan kokku võtta ka kunagi õpitud saksa keele riismed.

  3. Kirjutad blogipostituses “kõrghariduse ja kolme heal tasemel võõrkeelega” ning kommentaaris “suhtlustasemel vene ja rootsi keelega”. Otsusta siis ära kas on heal tasemel 3 või 1 võõrkeel…

    NB! Suur vahe on ka kõrgharidusel ning omandamisel oleval kõrgharidusel

  4. Irv, julgen seda hooletusveaks nimetada. Ja keelte osas lähtusin liigendusest kehv, hea ja väga hea. Inglise keel on ainus, mida ma ka kirjas VÄGA heaks julgeksin nimetada, aga suhtlustasemel (ehk enda meelest piisavalt hästi) saan hakkama ka vene ja rootsi keelega.

    Baka on mul olemas (tegelikult on ka lisaeriala võetud täies mahus, s.t. 80 AP ulatuses, nii et võiksin erialaselt ka seda tööd teha, aga hetkel on ka eesti filolooga nigu seeni), pooleli on magistrantuur.

  5. Kas sa tõlkebüroodele oled mingeid CV-sid saatnud?
    Kirjastustele võib samuti üritada midagi pähe määrida, kui mõni tore raamat on ette jäänud, aga ega nad muidugi hästi võtta ei taha, pakuvad rohkem seda, mis hästi müüb ja hästi müüvad paraku mingid väga imelikud asjad – eneseabi, kuulsuste elulood jms jura. Kirjastusetöö sissetulek tuleb küll väga tüki aja pärast, aga eks siis tüki aja pärast on jälle tore, kui raha panka kolksatab.

    Vt naljaviluks ka midagi kõrgepalgalisemat:
    http://www.cv.ee/too/tartu-linnavalitsus/analuutik-f118486.html
    Siin on üks jube naljakas kuulutus –
    http://www.cvkeskus.ee/175005 -,
    kus kandidaadilt tahetakse eesti, vene ja inglise keelt ja juba kuulutuse enda tekstist on näha, et neil on tõesti hädasti eesti keele oskajat vaja.

  6. Tüüpiline on muidugi see, et inimene kurdab, et tööd pole ja nälg majas ja siis leidub ikka keegi, kes hakkab sõnastuse üle nurisema sellise alatooniga, et “Ega sa nüüd nii super ka ei ole nagu sa ennast üritad näidata; tegelikult sa järelikult siis vääridki oma töötust…!”

    Oeh.

  7. Tegelikult tundub mulle kohati, et ma olen teinud vea – olen enamusi keeli õppinud oma lõbuks, sest mulle pakub huvi keelesüsteemi toimimine. Näiteks on minu jaoks väga põnev, et tehniliselt moodustatakse täisminevikku prantsuse, inglise, saksa, eesti ja rootsi keeles ühtemoodi – ja ma uuringi eelkõige just selliseid süsteeme, mitte ei näe vaeva sellega, et õpiks enne ühe keele tõesti kõrgtasemele, kui teist keelt vaatama hakkaks. Praegugi mõtlen, et aitab rootsi keeles B tasemest küll, hakkaks sügisel selle asemel hispaania keelt võtma – kui ilmselt majanduslikust seisukohast oleks targem hoopis oma rootsi/saksa ja vene keelt nii palju edasi arendada, et tõesti neis keeltes ka vabalt lugeda/kirjutada võiks. Prantsuse keelt ma alles täitsa õpin, seda ei julge veel mainidagi. 🙂

    Aga sinna poodi ma juba kandideerisin, üldse olen kandideerinud kõigile Tartus pakutavatele ametikohtadele, mis internetist paistavad ja vähegi sobivat tunduvad. Tunnistan, et toimetustesse ei ole vedamise peale CV-sid saatnud, kui neil kuulutust üleval ei ole – tea, kas oleks mõtet?

  8. Ahjaa, kui ma selle peale mõtlema hakkan, ei ole ma inglise keele õppimisega ka süstemaatiliselt vaeva näinud, vaid kuidagi on juhtunud nii, et ma loen juba põhikoolist alates inglisekeelset ilukirjandust, koolis on enamus teaduskirjandusest nagunii inglisekeelne, filme vaatan originaalis ja lisaks käin nüüd ühe ameeriklasega tihti kohvi joomas. Kui viitsiks vene kirjandusele ja filmikunstile rohkem tähelepanu pöörata, oleks kindlasti areng kiire tulema. 🙂

  9. “Mehaanik” ja “mehhaanik” – lubatud on m6lemad kirjapildid, ehkki “mehaanik” on parem. (Vrdl “tekib” – “tekkib”).

  10. Kirjastustesse ei ole mõtet saata – läbi käidud see tee, 7st välja saadetud CVst ja kaaskirjast vaevuti vastama vaid ühele. Vastuseks, et alla magistrikraadi ei anna nemad isegi proovitööd mitte… Ainuke võimalus on tutvused. Nii minu kaitseväe-töö kui teatri-töö on saadud tänu tutvustele, ilma nendeta oleks mõlemast ukselt tagasi saadetud. Minu kaudu saaks praegu tööd Paldiskis. Aga sellest ei ole keegi eriti huvitatud:D

  11. Pegasuse kirjastusel on isegi kuulutus üleval:
    http://www.pegasus.ee/index.php?lang=est&main_id=2&id=7
    Vahepeal olevat Fantaasia kirjastus kah tõlkijaid otsinud.

    Aga tegelikult võib ka niisama ühendust võtta. Enne tasuks küll vaadata, mis sorti raamatuid konkreetne kirjastus armastab välja anda ja kas nad panevad rõhku kvaliteedile või odavale hinnale (viimasel juhul ei raatsi nad eriti maksta).

    Muide, ülikooli raamatukogus on juba pikemat aega üleval kuulutus, et Tartu Ringkonnakohus otsib eesti-vene tõlke-tõlkijaid, tahetakse kõrgharidust ja nii vene kui eesti keele oskust.

  12. Irw, ära ainult unusta, et see “debiilik” julgeb erinevalt sinust vähemalt alati oma nime alt arvamust avaldada. Rääkimata sellest, et mina küll ei käi mööda internetti ringi hulkumas ja igasugu debiilikute järel nuhkimas, kui nad mulle huvi ei paku… 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.