dogs

Huvitav, kas koeranahast saaks päriselt ka hea kasuka?

Mul oli just eriti jube öö, mis läks üle jubedaks halliks argipäevaks. Nimelt on Atul jooksuaeg, mis on jõudnud haripunkti. See omakorda on viinud selleni, et Oskaril kogu aeg ila tilgub ja ta vigiseb vahetpidamata suurest pettumusest, sest preili teda ligi ei lase ja meie oleme ka vastikud jobud, kes ei aita tal sõbrannale selga ronida. Tavaliselt on ta esimeste sümptomitega kohe maale vanaema juurde kupatatud, aga eile ei olnud see võimalik, nii et mõtlesime, et ju ta öösel ikka magab normaalse koera kombel. Sittagi. Ikka oli vaja ukse juures kiunuda. Rääkimata sellest, et veerand õhtusööki tuli kohe suurest erutusest teisipidi välja.

Ma tean TÄPSELT, mida Cruella de Vil mõtles. Ainult, et Oskarist tulevad saapad.