Vaatan Reporterit ja hoian kahe käega pead kinni – räägitakse sellest, kuidas JUBE naine SADISTLIKULT kasse hävitab. Teemaks siis see, et naine, keda häirib see, et mingid võõrad kassid tema aias ringi ronivad, püüab kasse ja viib varjupaika. Rõhutan, et püüab, mitte ei löö, mürgita, pillu kividega vms. Puur asub tema eraaias, kuhu ükski loom seaduse järgi üldse pääseda ei tohiks.
Naine, kelle naabrid ei arvesta loomapidamiseeskirjaga (ehk siis lasevad oma loomad vabalt hulkuma), kasutab täiesti seaduslikke vahendeid, ja ikkagi ei mainita MITTE KORDAGI kogu saate jooksul seda, et naabrid on seadust rikkunud ja vastutustundetult käitunud. Üks asi on see, et mulle ei meeldi, kui keegi mu lapse liivakasti situb või mu uksele kuseb (mu eelmises elukohas juhtus nii, sest kohalikele kassidele ei meeldinud kass, kes meil hoiukodus oli), aga teine asi on see, kui kass mulle autoteele ette astub ja ma automaatselt kõrvale keeran. Kui ma kellegi auto ära mõlgin, maksan seda ju mina, mitte kassiomanik. Või kui ma kassile otsa sõidan, olen mina see, kes nutab, kassiomanik ei kuulegi sellest kunagi ja võtab lihtsalt uue kassi.
Lisaks on need inimesed seadust rikkunud ka sellega, et nende loomad on kiipimata, mis tähendab seda, et tegelikult on neil oma kassidest lihtsalt pohhui – minu koerad on rihma otsas, aga ikka kiibitud, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Või ongi nii, et loomapidamiseeskiri ja liikluseeskiri jms ei olegi tegelikult täitmiseks mõeldud? Sel juhul ei oleks mõtet ju üldse neid kirja panna.
Pärdikute päevaraamat 
Oo, mõistuse hääl!
Ole sa tänatud!
/igasuguse irooniata
Pole nalja jah! Meil maakodus on naabrite kassi mitme põlve järeltulijaid pool küla täis.
Iga suvega aina rohkem. Ei saa ust enam lahti jättagi,lihtsalt tungivad sisse süüa otsima. Söödaks nad oma kassi-armeel siis kõhugi täis,kui sigimises korda majja ei saa. Pole ma loomade vastane,vastupidi. Lihtsalt mõistetamatu pohhui-suhtumine tõesti.
Loomapidamiseeskirjad ja üldiselt oma loomade eest vastutamise teema muutub järjest aktuaalsemaks küll, aga lollil eestlasel läheb kahjuks veel aega, enne kui midagi koitma hakkab.
Ma olen korduvalt täpselt samasuguseid mõtteid avaldanud.
Eriti mõtlen ma millestki säärasest siis, kui ma mööda Raadit vms ringi uidates lödikssõidetud kassilaipasid loetlen.
Kassiarmastajate, kelle kiisud toas ei saa olla, armu lopsakad viljad.
N.
Kui ma ei eksi, siis elas see tädi-kassipüüdja Nõmmel? No sel juhul (ja igaljuhul) on mu meelest haige, kui on olemas suured aiad ja tegutsemisruum, et siis hoitaks kasse 4seina vahel ja rihma otsas. Kass on vaba loom, tal on vaja omapäi kõndida. Aga inimene üritab (oma mugavuse huvides) neid oma jäikadesse raamidesse suruda.
Ma saan aru küll, et kui inimeste elamistihedus muudkui intensiivistub, siis on kassidel vabalt liikumine üha keerulisem ja eluohtlikum, aga minumeelest on see, kui kodukassid saavad õues vabalt (suhteliselt vabalt) oma radu kulgeda, lihtsalt loomulikum omavaheline elukorraldus.
Eee… kas Tartus on kiipimine vahepeal juba kohustuslikuks läinud? viimati, kui ma lugesin, oli registreerimine ja vaktsineerimine küll kohustuslik, aga kiibistamine oli nõutav ainult Tallinnas ja veel paaris kohas, kus seda sai teha ka oluliselt odavama hinnaga.
Tartus ei ole kohustuslik, aga uudistes oli juttu Tallinnast.
Ann – oma aias on kassi lahti laskmine minu meelest normaalne siis, kui aiad on ehitatud nii nagu Soomes, ehk siis kui kassidel on isiklikud aedikud, mis on ka pealt suletud või siis kui kass kannab kaelarihma, mis tal teatud piiridest väljuda ei luba (ehk siis kasutatakse raadiopiiret). Sest vastasel juhul tähendab “omavaheline elukorraldus” sõna otseses mõttes seda, et naabri isane kass tuleb minu uksele kusele, et minu kassile näidata, kes boss on. Kui ei suuda reegleid järgides looma pidada, pole ju vaja teda võtta.
Eks üldiselt ole viisakas jah reegleid järgida, aga naabrite eksimustele saab reageerida mitut moodi. Eeskirjade järgi on näiteks ka keelatud pärast kella ühteteist õhtul kõvasti muusikat mängida, aga kui mu naabrid seda teevad, ei kutsu ma neile siiski esimese asjana politseid, vaid kõigepealt kolgin vastu lage/põrandat/radiaatorit, kui see ei aita, lähen ütlen, et keeraku vaiksemaks ja alles siis, kui nad mind selle peale pikalt saadavad, helistan patrulli välja – mida ei tule väga tihti teha. Vastutasuks saan siis selle, et ka nemad vaatavad aeg-ajalt läbi sõrmede.
Seda saadet ma ise ei näinud, nii et ma ei tea, kuidas seal oli, kas ta oli juba naabritega sel teemal suhelnud või mitte.
Väidetavalt oli jah juba korduvalt ültemist olnud.
Täiesti nõus, rõve mõelda kui mingi võõras kass su lapse liivakasti situb.
Samuti on tänavad tihti neid kiimaseid kasse täis ning selle tulemusena tekib neid veel rohkem.
Kui ikka võtad endale linnas kassi, siis hoia teda jumala eest toas.