Meid sel nädalavahetusel visati. Selle eest, et me eestlased oleme vist. Nimelt läksin mina oma asju ajama (khm, viisakad tüdrukud sellest lähemalt ei räägi) ja Taavi hakkas automaadi taga lennukimängu mängima – kui tuli tädi ja teatas talle vene keeles, et hakkame sulgema. Taavi muidugi teeskles, et ei saa aru, sest
- sulgemiseni oli ametlikult tervelt kümme minutit aega ja
- ta oli ometigi terve krooni masinasse pannud.
Selle aja peale, kui ma tagasi jõudsin, oli tädi juba automaatidest elektri välja lülitanud (hea, et mul poole ******** pealt vett kinni ja tuld kustu ei pannud), nii et meie, kes me pimedas passida ei viitsinud, hakkasime juba minema, kui ta lõuates meile järele jooksis ja meile igasugu pahasid asju öeldes, muuhulgas mainides ära, et normaalsed inimesed peaksid ikka vene keelest aru saama. Vott, tore on ikka vahepeal pealinnas käia, näeb igasugu huvitavaid inimesi.
Ahjaa, joonistamas käisime kah. See oli eriti lahe, arvestades seda, et mina ei olnud põhikooli lõpust saadik pliiatsit kätte võtnud. Selles tunnis ei tohtinud jooni tõmmata, pidi tähtede abil tegema ja päris huvitav oli vaadata, mis sõnad inimestel vormuma hakkasid. Vaska kasutas miskipärast sõnu nagu majandussurutis, mul vallandus kohati Tourette´i sündroom ja alaväärsuskompleks ja Taavi kirjutas ratsionaalse mehena käsi-käsi-õlg-pea. Ja see oli muidugi ka tore, et teistel oli pilti vaadates kohe aru saada, et tegu on just SELLE modelliga, mitte suvalise tüübiga, ja isegi minu joonistuste pealt oli aru saada, et pildi peal on inimene, mitte traktor. 😀 Krt, nii palju põnevaid asju juhtub, kui ise veits aktiivsem oled.