Mõned asjad on ainult siin võimalikud – näiteks eile tegi Merlis tänaval laheda välimusega tibile komplimenti ja selgus, et see on eestlane ja mitte ainult eestlane, vaid suisa mingit pidi tuttav. Lisaks oleme ära näinud kaks siinsele metroopildile väga omast asja – hullumeelse jutlustaja ja räppari, kes laulab ja inimestelt raha üritab meelitada. See viimane oli kusjuures päris osav. No ja Lady Liberty ka, kui kohustuslikust kooliprogrammist rääkida, kuigi sellised asjad mulle väga pinget ei paku.
Aga täna ei ole me absoluutselt mitte midagi asjalikku teinud. Ausalt öeldes ei ole me täna korterist väljagi jõudnud. Teised jõid viina (Eestist kaasatoodud Lauakas, kellele siis see ei meeldiks) ja mina tegelesin aktiivselt öömaja otsimisega (ausalt öeldes oli ka aeg, sest siiani on Merlis suurema osa sellesuunalisest mõtlemisest teinud) ja pesin oma pesu. Taustaks mängis Batman (hetkel jookseb minu arvestuse järgi viiendat korda) ja elu oli väga bra. Ainult nüüd on veits jama, sest mõlemad peldikud on uniste ja/või oksendamishuviliste poolt okupeeritud ja mul on hull põiekas. Rääkimata sellest, et kell on kohaliku aja järgi alles seitse õhtul (selle aja peale, kui ma selle avaldan, kindlasti veel rohkem, sest ma hakkan alles piltidega asjatama), aga neist küll liigutajaid ei ole. Kuigi tegelikult on lahe, et vahelduseks ka lihtsalt puhata saab, ma olen selle järele ütlemata kaua igatsenud. Rääkimata sellest, et on ütlemata lahe, et me saame ikkagi ööseks siia jääda, sest inimesed on lahkumiseks liiga purjus.
Varia: Central Parkis on pinkide küljes pisikesed mälestustahvlid. Sellised täiesti tavalised, stiilis “Leiname kallist vanaema Kadri Tamme”. Freaky. :S
P.S. Tundub, et öömaja pärast ei pea enam muretsema – ja selleks oli vaja ainult Couchsurferis 80 kirja laiali saata! Elu on ikka lill. 😀
P.P.S. Kui keegi aru ei saa, siis pildil oleval keelusildil on kiri “No loitering on walkway”. Siin on nimelt kõik keelumärgid eiramiseks. Näiteks nägin eile Manhattanil kõrvuti kahte silti – esimesel oli kiri “No dogs allowed” ja teisel kiri “Palun korista oma koera tagant”. Absurd, eksole. 😀
Pärdikute päevaraamat 
🙂
TÜ raamatukogu nõuk.aegse direktrissi Laine Peebu kohta räägitakse lugu, et ta olla nõuk.ajal NY-s käinud ja nõuk.turistile omaselt ei olnud tal raha ollagi. Mistõttu luges ta kopikaid elik sente neegrist taksojuhile makstes ja maksis täpse summa, mispeale neeger eesti keeles kurja vanduma hakkas. LP olnud nii ehmunud, et küsinud: “Kas te olete eestlane?” Neeger olnud veel kohkunum, kuid selgunud, et ta olla olnud eestlaste peres kasulepseks ja ei olla mitte ise neegereestlane.
Nii et eetevaatust – neegereestlasi on praegusel ajal palju rohkem. Ära sa isegi püüa maakeeli kedagi sõimata, olgu ta või burkas või turbanis!
Irw, hea ikka, et ma viisakas inimene olen.
Ma tahaks hullult teada, mis sõnadega eesti keeles kurja vannutakse…