Uncategorized

Mõnel mehel on ikka naisega vedanud

Sattusin sellist murekirja lugema ajalehest:

Mees ei talu absoluutselt mingit kriitikat, kuid abielus olles tuleb igasuguseid olukordi ette. Vihastab ta minu peale kapitaalselt, siis solvumise märgiks ei räägi minuga ühtegi sõna. Mõnikord kestab vaikus nädala, vahel koguni kaks.

Ema ütleb minu mehe kohta “opakas”, ta on seda tsirkust meil külas olles paaril korral pealt näinud. Isegi temal pole õnnestunud jonnivat meest rääkima saada. Mehel on maru hea enesevalitsus: jonnipäevadel ei liigu tema näos ükski lihas ega närv. Mind nagu polekski. Seisan tema ette, siis lükkab ta mu lihtsalt eemale, kõnetamisest pole kasu. Vaikimine ei sega koos söömist ega magamist.

Sellised jonnimise päevad segavad mind hullult. Miks ta käitub nagu mõni plika, rääkigu asjast, aga ei. Leppimist kui sellist meil omavahel ei toimu, ühel hetkel hakkab ta rääkima, küsides lihtsalt: mis sul viga on?! Selle peale läheks talle kätega kallale. Kuidas ta saab selline idioot olla, no ma ei või!

Märkasite midagi imelikku peale tavapärase eideliku hala? Annan vihje: teise lõigu viimane lause. Kui mees naisega ei räägi, siis ma ei tahaks uskuda, et ta teeb hommikul kaunitarile pannkooke ja siis tantsib uksel nagu mesilane, et abikaasa sööma oskaks tulla. Nii et põhimõtteliselt tähendab see, et mees käitub nagu tupes munn ja naine sellest hoolimata valmistab talle süüa ja kergitab õhtul tekinurka, et kallim ikka kenasti voodisse saaks.  Kes siin tegelikult idioot on? 😀

18 kommentaari “Mõnel mehel on ikka naisega vedanud

  1. Ebanormaalseks muudavad asja teise lõigu kaks esimest lauset – lubada ühepoolselt sekkuda kolmandal osapoolel või luua situatsioon, kus see saab võimalikuks.

    Muidu on kõik normaalne.:P
    Ma olen ka see inimene, kes lülitab end välja kui probleemi ei näe, konstruktiivset arutelu ei näe või “räägime hiljem (kui kõik on rahunenud)” on kurtidele kõrvadele. No ja ei peagi muud elu häirida laskma, a la teise sokke enne pesu pesemist pesumasinast välja viskama. Pannkookidest rääkimata… Imelikud (väheke tasakaalutud?) on need, kes ühe (kahe, kolme) probleemi pärast terve maailma mustaks või valgeks võõpavad. Asjal ja asjal on vahe.

    1. No kui pesu on mustapesukasti jõudnud, saaks see minu poolt loomulikult ka pesumasinasse pandud, aga ma tõesti ei kujuta ette, et ma hakkaksin pannkooke küpsetama kellelegi, kes minuga isegi ei räägi ja mu tee pealt eest tõstab, kui ma jalgu juhtun jääma.

  2. Boikot on tõesti üks sadistlikumaid manipulatsioonimeetodeid, psyhhoterrorism. Kasutajale suht mugav, kuna vaikides saab teise inimese panna heietama kõikvõimalikke teooriaid, oletusi … no üldiselt piinata.
    rentsi mõte on õige – boikoteerija juurest tuleb kaugele ära minna (või visata ta oma korterist välja) siis ei ole tal kellegagi jonnida ise piinatava reaktsioone nautides.

    1. Ma miskipärast arvan, et keskmise omandihimulise eesti mehe puhul töötaks üsna hästi näiteks see, kui naine hakkaks midagi ütlemata endale meiki tegema ja kapist tavapärasest seksikamaid riideid otsima. Ja kui enne kodust lahkumist mees peab vastu ja ei küsi, kuhu naine läheb, siis hommikul küsib kindlasti. 😀

    2. Asi on natuke mitmekülgsem.
      Ignorants, et teadlikult haiget teha või solvata on hoopis teine asi kui enese taandamine eikusagile viivast “jutuajamisest,” eriti kui sellega põhjendamatu ülekeemine ja agressioon kaasneb. Iga inimene vastutab oma emotsioonide eest ise ning peab nendega toime tulema ja kui ei tule – mine rahune maha, mõtle läbi, saa tasakaal tagasi, mitte ära hakka kõigil jalgu alt sõitma. Seda viimast ma endaga teha ei luba (reeglina, on erandeid), aga see ei takista mind kuidagi pannkooke tegemast või neid söömast, pannkoogid ei puutu asjasse.

      Ah, intro- ja ekstraverdid.

      1. Nojah, ilmselt on asi selles, et ma olen siiani kokku puutunud eelkõige tõelise mossitamisega kaasneva vaikimisega ja sellist kaalutletud “ootan, kuni mõrd maha rahuneb” osa on mu elus suhteliselt vähe olnud. 😀

  3. Lugu on ilma sissejuhatuseta ehk poolik. Selle põhjal ei saa teha oletusi, kas mees käitus õigesti või valesti. Kaldun küll arvama, et tegemist on Wild-i kirjeldatud olukorraga, kus boikott on viimane abivahend.

  4. Mees
    mina ei tea küll ainsatki probleemi, mida saaks lahendada terrorit kasutades.
    manipuleerimine pole abivahend, vaid relv. kasutatav sõjas. ja sõjas pole võitjaid.
    st tahan öelda, et loo algus polegi oluline. oluline on, kas tahetakse võidelda või üheskoos kuskile jõuda.

    1. nolla, sa sildistad, üritad lihtsalt ära panna. Kas vaikimine on terror? Kes keretäis selle asemel on parem? Rääkimine tähendab dialoogi, mitte naise monoloogi.

      Sama hästi on näägutamine ka terror ja manipuleerimine. Selliste hinnangute andmisel võiks ettevaatlikum olla. Või too konkreetne näide saba ja sarvedega.

  5. Mnjah, mulle meenus selline ütelus: Armastuses ja sõjas vahendeid ei valita elik on kõik lubatud…
    Klišee? Mis teha, elu on karm…
    Kunagi ammu sai loetud ühte raamatut, kus taat oma eide tänitamisele andis hoiatusi, öeldes lihtsalt numbreid. Kui “kolm” oli kõlanud, siis läks taat ahju peale ja sealt teda enam miski ära ei ajanud. Olgu väljas kas või kibe heinaaeg. Eit pidi kõik ise ära tegema, alates hommikusest lüpsist lõpetades õhtutoimetustega… Eit teadis et kolm päeva oli maksimum, mis taat ahju peal “põõnas”, aga kuna tööhulk oli tohutu, siis eit pidi ikka jälgima, et “2” edasi ei läheks…
    Kui nüüd vaadata medali teist külge, siis taolisel tegutsemisviisil, nagu Rents vahendas, jäävad närvid alles. Vihaga ei saa raskusi ületada, insult või infarkt on kordades hullem.
    Nõudeloopimine hakkab pikapeale rahakotile pinda käima.

  6. Näägutaja eidega ei olegi muud teha kui vait olla. Sellised ei jäta ju enne järgi kui hüsteeriasse satuvad ja nutma hakkavad. Parem on vait olla ja mitte välja teha. Eriti mõistlik on kutsuda ämm appi, et meest rääkima sundida.

    1. Mitte ei taipa, miks peaks keegi elama koos eidega, kes teda nii närvi ajab, et rääkidagi ei taha – pannkookide pärast? 😀

      1. Mõh…, ega’s keegi 24/7 lõuga ja ega see kellegi ainus omadus ole. Mõningate miinuste osas tuleb ikka silm kinni pigistada ja need kuidagi üle elada. (Paar korda aastas end mõneks päevaks pange koduõlle ja läpakaga pommivarjendisse peita vms.)

  7. aga kust te yldse v2lja loete, et mees on see vane ‘ohver’ n22gutava m6rra terrori all ja peab, vaeseke, ennast vaikimisega n2rvikulust s22stma? lause ‘mees ei talu absoluutselt mitte mingisugust kriitikat’ ei anna kyll p6hjust kindlalt v2ita, et naine kindlasti ise n22gutab.
    olen selliseid psyhhopaat- mehi ise oma silmaga n2inud, kes T6ESTI absoluutselt mitte mingit kriitikat ei talu, kuigi on p6hjust seda tema aadressil teha, sest iseloom ja k2itumine on lihtsalt nii lapsik, egoistik ja vastik, et vaikides k6ik 2ra kannatada t2hedaks syvendada mehe syydimatut hoikut, et ‘keegi niikuinii ei julge mind kunagi kritiseerida, isegi kui ma olen n6me’. ja solvuvadki sellised k6ige peale. vaatan selliseid alati kui mingeid imeloomi. ja ka selliseid ylisolvujaid ja absoluutselt igasuguse kriitika peale surejaid naisi vaatan kui imeloomi. h2lve on h2lve, tegelege sellega..

    1. Kusjuures sellega võib nõustuda küll – mul on tihti neid “murekirju” (nii Õhtulehes kui mujal) lugedes tunne, et need on lihtsalt välja mõeldud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.