Näiteks selleks, et otsustada, et narkojoove ei tähenda sugugi mitte seda, et narkojoobes inimene ka ilmtingimata narkootikume tarvitanud on, on vaja ainult ühte Paide politseikomissari poega. Seejuures ei ole segavaks asjaoluks see, et A.A. ka varem kanepi tõmbamisega vahele jäänud on, vaid kohus leiab, et (tsitaat kohtulahendist) “Näiteks ei saa […] võtta […] vastutusele isikut, kes hoolimata oma tähelepanelikust ja kohusetundlikust suhtumisest pidas kanepisigaretti tubakasigaretiks.”
Andke andeks, aga mitte keegi, kes on korra elus tavalist tubakat suitsetanud, ei suudaks kanepit tubakaks pidada. Juba ainuüksi kanepilõhn on nii tugev ja eriline, et enamus põhikooli õpilasi suudab seda eristada, sest tänapäeval ei ole lihtsalt põhimõtteliselt ühtki üritust, kus keegi kanepit ei teeks. A. A. väitis vist, et ta oli roolis ja teised autos suitsetasid ja päris lahtiste akendega pole võimalik sõita, nii et kanep küll sattus tema organismi, kuid ta ei tarvitanud seda – mis võib olla väga õige, kuid pidusid kammides trahvitakse või isegi vahistatakse alati kümneid narkojoobes noori ja isegi alaealisi, ilma et keegi tunneks huvi, kas nad on narkootikume ise tarbinud. Tüdrukud (ja miks mitte ka poisid, meil on siiski sooline võrdõiguslikkus) võiksid ju vabalt väita, et nad tõesti olid rumalad ja jätsid joogi hetkeks vetsus käies järelvalveta, ei nemad tea, mis sinna sisse on pandud. Või veel parem, alaealised võivad väita, et enda meelest pole nad üldse alkoholi tarbinud – väga hea sõber, kelle nime küll kahjuks ei mäleta, lubas limpsi tuua ja vaene laps ei saanud aru, et see siider on, mõtles et süsihappegaasi on lihtsalt rohkem. No ja kui viis sellist “limpsi” oled ära joonud, tahaks klaasi vett selle magusa peale – aga kes siis enam veel ja viinal vahet suudab teha. Mis trahvist me siin räägime, kui meie noori nii alatult petetakse ja ära kasutatakse? Politsei pressiesindaja ütleb, et kui ka Maakohus otsuse kinnitab, hakatakse võib olla seadust ja narkojoobes inimeste menetlemise korda muutma. Võib olla ilmselt selle pärast, et enamus vahelejääjatest siiski ei ole politseikomissaride pojad ja tütred.
Lisaks mainiti lahendis seda, et kanepi tarvitamine toimus “arsti ettekirjutuseta” – Eestis ei ole meditsiiniline kanep lubatud ja arstidel ei ole õigust seda välja kirjutada või mingeid sellelaadseid ettekirjutusi teha. Ja kui arst USAs seda mulle ka välja kirjutaks, ei tohiks ma sellega ikka Eestisse tulla. Nii et milleks seda üldse mainida?
Kui väga otsida, leiab sellele otsusele muidugi ka õigustuse, sest muidu oleks teoreetiliselt võimalik ka see, et tüdruk, kellele tõesti on mingit rape-drugi joogi sisse pandud, läheb järgmisel hommikul politseisse avaldust kirjutama ja teisel pool lauda istuv šovinistlik siga teeb talle irvitades narkootikumide tarvitamise eest trahvi vms absurdset, aga siiski on naljakas, kuidas neid otsuseid alati võrdsematest võrdsematega seoses tehakse. Veel naljakam on see kino, mis juhtuma hakkab, kui see otsus kinnitatakse ja sellest pretsedent saab. Riigikassa kaotab pool oma sissetulekust või peab hakkama politseinikuid inkognito pidudele saatma, et iga trahvi kohta ikka eye witness võtta oleks.
Pilt on pärit siit.
Pärdikute päevaraamat 
