Sain täna sellise reklaami meili peale ja ei tea, kas nutta või naerda… Tõesti on kurb, et Lõuna-Koreas koeri süüakse, aga seal – ja, oh õudu, ka siin – süüakse ka näiteks sigu, lambaid jms ja ma tõesti ei suuda mõista, miks koerte söömine peaks mind kuidagi rohkem ärritama kui sigade söömine. Siga on vähemalt sama intelligentne kui koer, kiindub samuti inimesse sügavalt, oskab puhtust hoida ja lisaks on inimesele geneetiliselt tunduvalt sarnasem. Ka sigu tapetakse täpselt sama moodi liinitööna ja ilma preestrita. Nii et miks peaks mind huvitama koerte tapmine mitmetuhande kilomeetri kaugusel rohkem kui sigade tapmine siin (või miks mitte seal samas)?
Lehe korduma kippuvate küsimuste osalt võib aga ühest ja samast lõigust lugeda, et valitsus ignoreerib riigis vastu võetud loomakaitseseadusi ja kui oleks korralik seadusandlus, kaitseks see lisaks koertele ka teisi loomi. Ehk siis tegelikult on olukord sama mis Eestis – seadusandlus on täiesti olemas, see lihtsalt ei huvita kedagi ja kui rahvusvaheline surve ka sunniks neid koertega arvestama, piinataks teisi loomi ikkagi edasi. Samuti põhjendatakse seda sellega, et koerad on juba pikka aega olnud koduloomad – näiteks moslemite jaoks on koerad pikka aega olnud räpased elukad, vaevalt et see tähendab, et neile see organisatsioon ei avaldaks survet, kui nad koeri tapaksid. Kangesti jääb mulje, et “arenenud lääne inimene” tahab lihtsalt teistele “kultuuri viia”, selle asemel, et kodus lihaloomade olukorra eest võidelda.
P.S. Statistika näitab, et internetihääletustel ei ole peaaegu mitte kunagi reaalseid tagajärgi.
Pilt on pärit siit.
Pärdikute päevaraamat 