Uncategorized

Kuidas tehakse statistikat?

Ongi selline aus küsimus, kes teab, võiks vastata. Nimelt lugesin Postimehe artiklist, et kõige rohkem inimesi (5000) lahkus Eestist 2006. aastal. See tähendab, et kokku on 2004. aastast alates lahkunud maksimaalselt 25 tuhat inimest, mis mulle tundub selgelt liiga väike. Kas loetakse tõesti ainult neid, kes on end ametlikult mujale elama registreerinud?

Kuskilt olen kuulnud ka kuulujuttu, et järgmisel rahvaloendusel ei loeta enam sisse mitte kõiki, kes reaalselt kuskil majas elavad, vaid kõik, kes on konkreetsesse majja sissekirjutatud. Kõlab muidugi veidi absurdselt, sest igaüks saab aru, et Eestisse sisse kirjutatud inimene võib vabalt juba viiendat aastat Saksamaal elada, aga olen ise osalenud uuringus, kus “soovituslikud tulemused” olid ette teada ja küsitlejad pidid sellest lähtuma. Nii et kui see rahvaloenduse osa vastab tõele, soovib Eesti riik ilmselt siit lahkujate numbrit miskipärast reaalsest väiksemana näidata.

Kes on asjaga rohkem kursis, võiks kommenteerida, ma hariksin end hea meelega.

Pilt on pärit siit.

3 kommentaari “Kuidas tehakse statistikat?

  1. Üldiselt on Eesti rändeandmed ja rändeandmed üleüldse üks rist ja viletsus. Vaata siit lehelt http://www.stat.ee/rahvastikusyndmused näiteks linki Rändeandmete metoodika ja kvaliteet. Eks ta kipu üldiselt nii olema, et kaunis keeruline on registreerida sündmusi, millest teada ei anta. Pealekauba on tänapäeval selline mõiste, nagu “elukoht” üldse kaunis segane mõiste. Kus elab üliõpilane, kelle vanematekodu on Pärnus, aga kes üürib Tartus erakat, kus elab nädal aega linnas kümne kaaslasega ühes korteris ööbiv ehitaja, kus elab kolme kuu kaupa välismaal lihttöid tegemas käiv inimene.

    Mis puutub rahvaloendust, siis 2011 loendus veel päris registripõhine ei tule. Etteańtud tulemusse ma ei usu. Juba ainult sellepärast, et IMHO ei paku rahvastikustatistika Eestis kellegile selleks piisavalt huvi. Kedagi lihtsalt ei koti.
    Teisalt muidugi mine tea. Kuna rahvalendus toimub riigikogu valimistega samal kuul, siis… Mnjah. Tulemusi võibolla ei mõjutatagi, aga kuidas õnnestub vältida, et need kaks sündmust omavahel konflikti ei lähe, seda ma veidi kardan. Seda enam, et mõlema puhul ei piisa sellest, et nad oleksid ausad, nad peavad sellistena ka paistma.

  2. usaldusväärsetele ja siseringist pärinevatele andmetele tuginedes, võin kinnitada, et järgmisel rahvaloendusel loendatakse inimese ees ja perekonnanimi eraldi isikutena….
    Lisaks on plaanis koerad loendada kaksisisikutena, ämblikud neljaisikutena ja sajajalgsete puhul aitab lihtne aritmeetika.

    Anonüümne Teadjamees(Ei valikusta oma nime kuna kardan oma elu perast)

    1. Kulla anonüümne teadjamees, sina peaksid ju ometigi teadma, kuidas statistikat tehakse, oled ju ka sellega üsna lähedalt kokku puutunud 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.