Näete, jõudsingi augusti esimesel nädalal tagasi, nagu lubasin. Tähelepanuhoorana käisin kohe ka blog.tr.ee toppi uurimas – arvasin, et selle ajaga jõuan ma sealt hoopis välja langeda, aga laiutasin ikka veel kenasti 30. kohal. Reis oli muidugi metsikult lõbus ja täis kohati lausa uskumatuid sündmusi, nagu ikka, kui pole kaasas mehi, kelle tõttu hääletades viis tundi ühes kohas seista tuleb või kes pealevõtjatele liiga hirmutavad tunduvad, et teid mõnda naljakasse kohta kutsuda.
Väga lahe oli ka see, et me saime Kairiga reisi lõpuni superhästi läbi ja ei läinud kordagi tülli. Õnneks oleme me mõlemad piisavalt otsekohesed ja kui üks osapool millegagi rahul ei olnud, käratas ta lihtsalt midagi stiilis:”Kuradi hoor, mida sa oma arust teed?!” ilma, et sellega oleks kaasnenud pisaraid, solvumisi või midagi muud ebakonstruktiivset. Hea seltskond on sellisel reisil kuradima oluline.
Põnevaid asju juhtus muidugi viie raamatu jagu, aga ma ei ole veel päris kindel, kas ja kui palju ma viitsin neist siin kirjutada. Esmalt pean hakkama kooli kõrvale tööd otsima ja mõtlema, mida kuradit ma üldse peale hakata tahan, sest viimasel ajal muudavad liiga paljud asjad mind rahulolematuks.
Võite nii kaua ise rääkida, mis Eestis põnevat juhtus, sest ajalehti ma küll lugeda ei viitsi. 😀
Pärdikute päevaraamat 