Selgus, et katoliiklik laager oli päris huvitav. 😀 Jaa, otse loomulikult jõudsime me lõpuks sinna. Esiteks seetõttu, et me olime Kairiga üksteisele lubanud, et oleme nõus kõigi pakkumistega, mis piisavalt huvitavalt, hullumeelselt või mõlemalt kõlavad. Teiseks aga seetõttu, et meile lubati tasuta toitu (!!!) ja räägiti, et järgmisel hommikul läheb sealt samast mitu bussitäit rahvast Hispaaniasse. Nii et see tundus igati kasulik diil olevat. Pealegi lubas Kairi, et ma ei pea kedagi kallistama.
Peab ütlema, et huvitav oli see küll ja vähemalt õhtul saime tasuta süüa kah, aga minu jaoks on 5000 erinevas keeles vadistavat paduusklikku, kellest pooled on juba hullumeelsed, kes üksteisele ainult sooja pilguga otsa vaatavad, veits liig. Kuigi teine pool tundus jällegi olevat selline, kes on tulnud sinna lihtsalt uusi sõpru leidma, jooma ja ehk ka kerglasi suhteid looma, vähemalt amelevaid paarikesi olid kõik kohad täis. Samuti oli nende hulgas punkareid, goote, emosid ja kõike muud, mida inimmõistus vähegi ette suudab kujutada.
Igatahes selgus sinna jõudes muidugi, et tasuta üritus tahaks siiski hirmsasti annetusi saada (andsime vist vähem kui euro, mulle nimelt väljapressimine stiilis “ma kingin sulle midagi täiesti tasuta, aga kingi sina mulle nüüd raha” sugugi ei meeldi) ja kohe peale sööki selgus, et nüüd peame me kõik kohustuslikus korras kirikusse minema. Ilmselt oleks andnud kõrvale viilida, aga Kairi tahtis seda hirmsasti näha ja mina polnud ka sellisel asjal kunagi osalenud, nii et läksime kaasa. Ühislaulmine meeldis Kairile hullult, aga minul hakkas üsna kiiresti igav, nii et vahtisin niisama ringi, suutsin Kairi oma podisemisega närvi ajada (“Kaua nad veel köhida kavatsevad?”, “Ma kuulen väljast hääli… Seal vist ongi Paradiis!”) ja tagatipuks panin veel kogemata ta juuksed põlema. Küünlad, muide, olid tehtud nii, et taht oli läbi lõigatud, nii et küünlad hakkasid paar minutit enne palvuse lõppu kustuma. Odav trikk, aga visuaalselt päris mõjus.
Seejärel tahtsime Kairiga veidi ringi tatsata ja – otse loomulikult – hüppas ühel hetkel meile teele ette päris kena piff, kellel oli kaelas silt “Free hugs!” ehk inimkeeli “Tasuta kallistused!” ja langes meile kaela. Nagu mida kuradit?! Enda meelest ma ei näe välja päris selline, et võõraid inimesi kallistama võiks meelitada. Igatahes ei näinud me ühtki inimest, kellega me oleks väga tahtnud lähemalt tutvust sobitada ja kogu see olukord oli liiga sürrealistlik, nii et me panime lihtsalt telgi üles, vaatasime meid ümbritsevat kino ja tegime ära ühe meile kingitud suitsudest. Keset suurt katoliku laagrit, ümberringi ainult võõrad keeled, keelatud aineid tarbimas.
Pärdikute päevaraamat 
Uudishimust – kas jutt käib Taize’st?
Taizé´st neh.
No selle asutaja oli igatahes Sveitsi päritolu kalvinist, nii et rohkem protestant ei saa enam üldse olla. Neid munkasid on seal mis iganes usulahust ja inimesi, kes seal käivad, ka mis iganes usku.
A Taizé ei ole ju katoliiklik ä? ma tean näiteks üht budisti, kes ekstra selleks Prantsusmaale hääletas.
õuh jummel 5000 inimest kes kõik üksteisele laialt otsa naeratavad …äärmiselt odav ja võlts…kohutav..5000????!!!!!
Kanepi asemel oleks hollandlane teile kinkida midagi edasi kinkimiseks sobilikku , nagu näiteks vaaditäis sariingaasi või pisemat sorti ja viitsütikuga tuumalõhkepea
Möh? Taize ei taha mingeid annetusi! Tõsi, seal peab maksma toidu eest, mida seal pakutakse. Tundub, et need saksa katoliiklased olid kas ise valesti informeeritud või saite teie neist valesti aru. Tavaliselt inimesed sinna päris juhuslikult ei satu, ka Taize kodulehel on kirjas, et osalustasu tuleb maksta – see varieerub vastavalt tulija päritoluriigi üldisele elatustasemele, tähendab, eestlased peavad tegelikult tunduvalt vähem maksma kui sakslased, ja kes iganes vist ikka oluliselt vähem kui seesama toit kuskil muus prantsuse asutuses maksaks. Kahju, et te vale info tõttu niimoodi pettuma pidite, tegelikult on see üks ütlemata kena ja armas paik.
Kõik inimesed, kes seal tööd teevad, on vabatahtlikud ja minu teada palka ei saa. Ka ei ole munkadel (ise nad kutsuvad ennast vendadeks) mingit isiklikku vara ja kõik, mida nad oma kunsti müües (kiriku kõrval oli üks müügimaja, aga see on ainult teatud kellaaegadel avatud) teenivad, kulutatakse kas selle suure kompleksi ja laagri ülalpidamiseks või sihtotstarbeliseks abiks nt. Kagu-Aasia üleujutuste ohvritele vms.
See tasuta kallistuste asi on midagi uut, mind pole küll keegi seal kunagi niimoodi ahistanud – olen küll paduusklik, aga sealjuures nirtisõbralik ja kallistustepõlgur, ehk Sa ei pahanda, et siin sõna võtsin.
See tasuta kallistuste asi oli kellegi isiklik idee, lihtsalt ehmatav. 😀 Meie käest ei tahetud mingit osalustasu, sest me tegelikult ei osalenud ju, vaid keegi tõi meid eksprompt ainult üheks õhtuks kaasa, et näidata, mis toimub (muidu kestis see üritus terve nädala) ja seda, et tegu on just nimelt annetustega, seletati meile väga normaalses inglise keeles, mingit keelebarjääri ei olnud. Teistel ehk oli osalustasu, kuigi mulle jäi mulje, et vähemalt sakslastel oli selle küll mingi organisatsioon kinni maksnud. Ja nende munkade müügimajja me kahjuks lõpuks ei jõudnudki, plaanisime küll, aga läks meelest ära.
Neid tasuta kallistusi jagati kuu või paar tagasi ka Tartu raekoja platsil, nii et need ei ole kohaspetsiifilised. Ma olin veel nii ehmunud, et alles tagantjärele panin tähele, et üks kallistaja oli ju ilus poiss.
Huvitav, et nad seda nüüd annetuseks nimetavad, kodulehel on ka tõesti nüüd annetuse nime all, vanasti küsiti lihtsalt “võimaluse korral” osalustasu ehk panust ühise ürituse õnnestumiseks. Ju siis uue juhiga – vana sai ühe skisofreeniahaige naisterahva käe läbi õnnetult surma – on ka nende poliitika veidi muutunud. Muide, söömine, ööbimine ja palvusel käimine ongi sisuliselt osalemine, iga kempsuskäimine ja lambipirni põlemine maksab ju ka natuke. Pesemisvõimalusega telgiplats kämpingus maksab isegi kämpajate paradiisis Prantsusmaal ka reeglina oluliselt rohkem kui Taizes koha peal. Grupid koguvad teinekord juba kodus raha kokku ja teevad ülekande või siis maksab grupi eest vastutav isik koha peal raha ära, et asi rutem läheks. (mitte et ma teaks, mis jutt teil nendega tegelikult oli, heietan niisama, eadööd)