need armsad pisikesed tõprad

Pean rõõmuga tõdema, et elu õied on maalt tagasi jõudnud ja tahavad hirmsasti oma arengu märke näidata. Kõige noorem, Silver, on vahepeal päris korralikult rääkima õppinud, kõige vanem, Oliver, on korralikult vanduma õppinud. Kui keskmine, Laura, ka midagi uut omandanud on, ei näita ta seda igatahes kohe välja.

Täna aga astusin nurga tagant välja just siis, kui Laura ja Oliver omavahel Atust (s.t. mu sellest koerast, kes lapsi eriti ei salli) rääkisid.

Laura:”Aga ta juba laseb mul ennast kallistada…”

Oliver:”Praegu jah laseb! Oota, kuni ta käpp ära paraneb ja ta jälle piisavalt kiiresti eest ära joosta jõuab ja vaata, kas siis ka laseb!”

Vähemalt lollideks ei saa neid kuidagi nimetada. 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommentaare veel pole.

Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid