need armsad pisikesed tõprad

Pean rõõmuga tõdema, et elu õied on maalt tagasi jõudnud ja tahavad hirmsasti oma arengu märke näidata. Kõige noorem, Silver, on vahepeal päris korralikult rääkima õppinud, kõige vanem, Oliver, on korralikult vanduma õppinud. Kui keskmine, Laura, ka midagi uut omandanud on, ei näita ta seda igatahes kohe välja.

Täna aga astusin nurga tagant välja just siis, kui Laura ja Oliver omavahel Atust (s.t. mu sellest koerast, kes lapsi eriti ei salli) rääkisid.

Laura:”Aga ta juba laseb mul ennast kallistada…”

Oliver:”Praegu jah laseb! Oota, kuni ta käpp ära paraneb ja ta jälle piisavalt kiiresti eest ära joosta jõuab ja vaata, kas siis ka laseb!”

Vähemalt lollideks ei saa neid kuidagi nimetada. 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommentaare veel pole.

Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

  • Kategooriad