Jalutasin täna pisikese sõbraga linnas, kui mulle ligines ilmselgelt slaavi päritolu noormees, kelle sõber paar sammu eemale ootama jäi. “Tere, vabandage, et tülitan, kas oskate ehk öelda, kus asub Lootuse tänav?” Mõtlesin natuke ja ütlesin, et ei oska kahjuks aidata, pole sellisest tänavast isegi kuulnud mitte, aga samas päris selles linnaosas ei ela kah. Noormees oli jätkuvalt meeldiv ja sõbralik:”Ei ole midagi, suur aitäh igatahes,” ja sama sõbraliku ja hella tooniga kohe sinna otsa sõbrale:”Jobannõi urod.”
Need ongi vist need keelelised eripärad, millest räägitakse.
Pärdikute päevaraamat 
Kui tegemist on Tallinnaga, siis Nõmme kandis on olemas Lootuse puiestee.
Irw. Ju ta kahtlustas, et sa ei tahtnud talle öelda.
Tartus on Lootuse tänav Riiamäest natuke ülespoole st Pitsapoe poole minna 🙂 ehk siis Võru tänava kandis. Veel täpsemalt Võru-Filosoofia risti juures 🙂
Teand, kas noormehe jutust võiks järeldada, et eesti- ja venekeelne tekst on üksühele vastavad? 😀
Tartus see asi toimus jah, nii et järgmine kord, kui neid näen, hakkan juba eemalt karjuma, et oodake, nüüd ma tean!!! 😀
mis tähendab jobannoi ? 😀
Pakuksin, et eesti keeles on kõige lähem vaste “jobine”.