lemmikblogid

Mormelar on pannud mulle kaela kohustuse rääkida oma lemmikblogidest, aga kurb tõde on see, et viimasel ajal mul ei olegi neid. Eelistan nimelt autoreid, kes kirjutavad millestki põnevamast kui oma mustadest sokkidest ja naabri vastikust hingeõhust või vähemalt oskavad ka sel teemal huvitavalt kirjutada, aga kõik need, keda ma VÄGA lugeda armastan/armastasin, on haruharva kirjutama hakanud ja mõne puhul tekib koguni kahtlus, et neil võib ka internetiväline elu eksisteerida – kroku, Absolutely Fabulous, Karl Lont.

Kui mõtlema hakata, siis ühe siiski lisaks – MNC-d ma viimasel ajal kadestan tema oskuse pärast igasugustest esseistika reeglitest laia kaarega mööda käia ja vahel kobamisi neile peale kusta – olen täiesti teadlik sellest, et ilmselt on antud ilming tingitud tema vähesest informeerituseastmest konkreetses diskursuses,* kuid see ei vähenda sugugi minu imetlust kõigi suhtes, kes suudavad kastist välja astuda. Liigse hariduse üheks kaasnähuks on pahatihti sellise isetegevuslikkuse kiire mahatampimine, väljajuurimine ja selle viljelejate ninaluude murdmine, mille tulemuslikkust ma ka enda peal liigagi teravalt tunnen. Nii et ka tema on igatahes misiganes auhinna auga (see oleks teda tundes valetamine olnud, nii et asendage see vabal valikul mõnega järgmistest sõnadest: kogemata, täis peaga, nalja pärast, telekavaatamise kõrvalt) välja teeninud.

Ahjaa, pilt ütleb rohkem kui ohsakuratkuipalju sõnu, nii et saagu neid kohe kaks. Nooh, kas hakkas miski südames torkima? Pole lugu, kinnita endale, et need pildid ei käi sinu kohta. 😀

* loe: ilmselt ei tea ta esseistikast essugi