Nii et kaheksanda päeva öö ja me alustasime juba tagasiteed. Saime üsna kenasti peale, kuigi tundus, et mees ja naine, kes meid peale võtsid, olid mõlemad purjus. Nad olid mõlemad ca 40 ja naine rääkis, et mees oli talle just abieluettepaneku teinud, kuid tema tahtvat vaba olla – ja mees, kes muidu nägi hullult karm välja, rääkis, kui väga ta seda naist ikka armastab. Selle koha pealt olid hispaanlased üldse väga armsad, et tunnete avaldamine ei olnud nende jaoks mingi probleem ja, nagu näitest näha, ei teinud see mehi sugugi kuidagi vähem mehelikumaks. Ja naise suhtumine tundus jällegi hispaania naistele üsna omane olevat, kuigi eks nad on ka ilmselt harjunud meeste pidevalt voolavat juttu mitte väga tõsiselt võtma ja eelkõige iseendale lootma.
Nagu ikka, hakkasime kodu suunas liikuma 20 km kaupa ja öö venis nii pikaks, et ei mäletagi, kelle kõigiga sõidetud sai. Hommikul kella kuue ajal ronisime (Prantsusmaal) taas paariks tunniks magama, nautisime Kairi kokakunsti ja lasime kohe edasi. Ei, valetan, enne seda avastasime veel, et prantslased on ikka lollakad – no vaadake seda ülalolevat pilti. Õigemini pildi peal olevat silti. Kui kedagi huvitab, siis jah, nad hääldavad sõna piknik sama moodi nagu meie, nii et ainult nad ise teavad, miks kirevase peralt seda on vaja nii pikalt kirjutada. Näeb muidugi uhke välja, ei vaidle.
Vahepeal võttis meid rekka peale eriti nunnu mustanahaline tüüp, kes rääkis, et ta töötab võõrleegionis, aga puhkuse ajal sõidab selle autoga, sest see pakub talle võimalust reisida – ja seekord mulle isegi ei tundunud, et ta valetaks, ta tundus küll selline eriti rahulik tüüp, kelle rahu on suurel määral tingitud teadmisest, et ta oskab soovi korral kahe sekundiga su selgroo murda. Igatahes oli ta äärmiselt viisakas – küll jutukas ja vahva, aga mitte pealetükkiv. Üsna varsti selgus ka miks – nimelt näitas ta meile oma laste, seejärel laste ema ja seejärel kahe göölfrendi pilti. Kõik kolm naist (kes muide elasid kõik erinevates riikides, ilmselt oli rekkajuhi amet tõesti kavalalt valitud) olid NII ilusad, et ma tundsin neid pilte vaadates, et mind lihtsalt ei ole enam olemas. Kadedus on kahtlemata naissoost ja umbes poole ajast võib teda Rentsiks kutsuda.
Pärdikute päevaraamat 