Mida teie arvaksite, kui teie sõbranna helistaks teile öösel kell kaks, taustaks kisa ja laamendamine, ja küsiks, kas ta võib ööseks teie juurde tulla? Noh, minu sõbrad igatahes saavad juba aru, milles värk on ja ei arva, et Tanel või K mulle kodus vastu lõugu on andnud. Nimelt on probleem selles, et Atu jooksuaeg on jõudnud nii kaugele, et Oskar täidab oma aega pideva kiunumise ja ila maha löristamisega ning kui ta teise tuppa panna, üritab ust maha murda ja kisades mõista anda, et see, mis toimub, on täiesti alatu. Meil on aga siiski kindel plaan kätt ees hoida ja mehetegusid vältida, nii et peame selle välja kannatama. Tavaliselt oleme ta nendeks paariks kõige hullemaks päevaks lihtsalt vanaema juurde viinud, aga seekord see lahendus hästi ei toimi, sest vanaema on siiani pahane, sest viimati otsustas Oskar iseseisvalt koju tulema hakata ja saadi alles viimasel hetkel maantee äärest kätte.
Nii et veetsin öö Atuga Taavi juures ja täna läheme Oskariga Maarjale külla. Milleks siis sõbrad on. 😀
Pärdikute päevaraamat 