Ärkasin täna hommikul ehmatusega üles selle peale, et öösel oli minuni hiilinud teadmine, et mul on ka internetipõhine aine ja selle aine esimese kodutöö (RÜHMATÖÖ!!!) tähtaeg oli reedel. Ja see ei olnud unenägu, täpselt nii ongi, ma olen puhtast hajameelsusest oma rühmakaaslasi üle lasknud ja väärin nüüd igati näopeksu ja rohelisse kilekotti toppimist. Esialgu olen ma rongilt suht maas ja ei saa üldse aru, mis artiklitest inimesed seal räägivad.
Ahjaa, lisaks plaanin ma vist metsa elama kolida ja kõik need tropid linna üksi jätta, sest täna hommikul vihastasin ma ennast pooleks, kui K oma äratust kolm korda edasi tõstis, nii et see vibra iga kümne minuti tagant laual ringi põristama hakkas – nimelt MUL ei olnud tollal veel vaja üles tõusta. Lõpuks olin mina üleval ja tige ja tema arvas et “tahaks veel 15 minutit magada”. Nagu mida kuradit, kui sa tahad magada, siis panegi oma äratus hilisemaks, mitte ära aja mind hommikul vara närvi. Aargh.
Tehke keegi mulle pluti-pluti.
Pärdikute päevaraamat 