Vahemärkus

Heroes’l algas eelmise nädala lõpus 90 minutilise pilootosaga uus hooaeg. Ja algus ON hea.

Aga ma tahan ka lunch boxi!

Mitte et ma oleksin nagu 13 aastane, aga Nirti saab endale Hello Kitty lõunakarbi ja ma tunne, et mul oleks ka seda kohe HÄDASTI vaja. Sest ei saa ju iga päev kohvikus söömas käia ja koju ka alati hästi ei jõua. Näiteks SELLIST tahaks, nagu siin pildil on. Muidu ma ei ole Hello Kitty fänn, aga see karp on lahe. Kahjuks ma e-bayst seda ei leidnud, nii et tuleb vist esialgu ilma olla, kuni millelegi muule sama lahedale otsa koperdan.

Nunnu igatahes.

Koolipaanika teke võttis ainult kuu aega

3, 2, 1, eraeluline vigin algab NÜÜD! Kõik asjad jooksevad kokku, nii palju on teha, VÄGA OLULISED asjad on vaja KOHE ära otsustada ja mitte kunagi ei ole aega MÕELDA. Tõsi küll, vahel on aega, et tuupida. Aga mõtlemiseks seda eriti ei jää. Paar päeva tagasi kurtsin, et unustasin ära ühe kodutöö. See sai tehtud, aga asemele tuli sõna otseses mõttes kaks uut, mis on vaja laupäeva õhtuks ära teha. 😀 Ja järgmise nädala keskpaigaks on vaja kaks inglisekeelset artiklit eesti keelde tõlkida ja üks lihtsalt enese jaoks selgeks muuta. Lisaks võiks nädalavahetusel läbi lugeda inglisekeelse teaduslike artiklite kogumiku, õppida prantsuse keelt ja tegelikult võiks ju natuke koertega ka tegeleda, kui nad juba olemas on.

Helgema külje pealt – kõige töömahukam aine kestab ainult oktoobri lõpuni. Ja tegelikult on veerand semestrit ju juba läbi. Homne loeng jääb ära, nii et saan terve päeva seda eelmainitud raamatut lugeda ja muid kasulikke asju teha. Ja kui see stipikandideerimise/lõputöö asi lõpuks otsustatud saab, tuleb päris korralik pingelangus, mis laseb ka teistele asjadele korralikumalt pühenduda.

Nii et EI EMOTSE, SINA SEAL TAGUMISES PINGIS!