Ma ei tea, kas Eestis ka nii on, aga tundub, et Ameerikas, võrdsete võimaluste maal, küll. Nimelt vaatasin täna Oprahi jutusaadet, kus näitas inimesi, kes on oma kodud kaotanud ja elavad nüüd varjupaikades. Enamustes varjupaikades olid aga ainult naised ja lapsed ja kõigi meelest oli täiesti normaalne, et pereisa vaatab ise, kust ta peavarju ja süüa saab. Sest mehed on ju suured ja tugevad ja ei nuta ja saavad alati hakkama. Huvitav, miks kohalikud feministid selle jubeda soolise diskrimineerimise vastu ei protesteeri…
Pärdikute päevaraamat 
Nüüd siis võib küsida küsimuse: “Ei tea mille pärast üldse mehed joovad?” Ükski naine ei oska minu teada, sellele küsimusele vastata aga kõik mehed, kes joovad mõistavad üksteist pilguga.
Mina sain asjast tegelikult nii aru, et mees elab enamasti kellegi sõbra või sugulase pool aga kuna lapsed jäetakse emale hooldada, siis nemad sinna sõbra juurde lihtsalt ei mahu ja neil olejks lihtsam elada turvakodus. Muidugi ainult juhul, kui nad sinna turvakodusse ka saavad. Saates näitatud naisterahvast oli ääretult kahju, sest oli näha et ta polnud sellesse olukorda sattunud vabatahtlikult ja ta muretses väga oma laste pärast. Kurb, aga selline see elu on. Meil siin Eestis on veel nende kõrval elu vägagi lill.
Üks asi veel, mis mulle silma jäi, oli vanemate häbi laste ees, kus nad varjasid oma täiskasvanud laste eest seda, et nad kodutuks on jäänud. Minu jaoks on see täiesti tundmatu olukord, sest ilmselt on lihtsalt minu peres kõik üksteisega nii lähedased, et ei kohku tagasi abi palumast. Vot seda uhkust küll.
Selle konkreetse pere puhul jah, aga ainult ühes varjupaigas paistis üldse mehi olevat. Nii et mulle jäi küll mulje, et mees peab nö kohustuslikus korras sõbra juures peavarju saama, sest varjupaika ta lihtsalt ei saa.
Oleneb asjaoludest. Milliste varjupaikadega, st kelle finantseeritavatega oli tegemist?
Meie kommentaarides jorisetakse ka, et kuhu mehed peaks minema kui naine peksa annab ja välja viskab – naistele, lastele on varjupaikasid, meestele mitte. Samas on meil need varjupaigad reeglina kolmanda sektori rida, naiste asutatud ja veetavad MTÜ-d, millega on piisavalt rabelemist, et vot liht ei jää aega, raha ega energiat üle ka meeste varjupaiga rajamiseks, eriti kui nood ise mingit algatust üles ei näita.
AHHAHAHAHAH…ütle mõni Mees kes läheks vqarjupaigast abi paluma seletusega, et ta sai naise käest peksa….mulle ei tule peale A.Välikäimla ühtegi pähe 😀
Ega naljalt vist lähe jah, naistel enamasti see probleem, et lapsed ka ja siis vähe keerulisem mõneks ajaks sõprade selga vajuda, aga ega see siis kommentaarides virisemast takista, vaata ise kui mõni järgmine perevägivalla-alane artikel kusagil ilmub.
Meeste varjupaigad on täitsa olemas. Mõnedes neist saab lausa kuude kaupa tasuta alkoholi ja lõbusat seltskonda. Teadja rahvas mäletab härgusega Mäitsi punkrit ja ega Alberti atekas ka palju alla jää.
njaaa Mäitsi punker oli see nõiaring, et seal käimine põhhjustas koduse vägivalla ja sealt “kosununa” koju laekumine, põhjustas uue vägivalla ning ei jäänudki mehepoegadel muud üle kui jälle sammud Mäitsu juurde seada …. 😀