Kuigi ilmselgelt on peale minu kõik koledad, lollid ja laisad, on vahel siiski põhjust taevast tänada, et ka kaasblogijad ilma risustamas on. Sedapuhku andis põhjust rõõmustada Ray, kes soovitas filmi, mida ma poleks ise ilmselt kunagi vaadanud, sest eeldasin pealkirja põhjal, et tegu on veel ühe igava ja mitte eriti hästi tehtud zombiefilmiga.
Tegelikkuses ületas linateos kõik mu ootused, sest lisaks sellele, et seal mängib Jesse Eisenberg ja ma hirmsasti armastan kõiki temataolisi nunnusid nohikuid, oli see ka päriselt naljakas. K-le meeldis kah, sest sai vaadata, kuidas kellelegi pesapallikurikaga näkku löödi, nii et pool pead (väga mitteelutruult) minema lendas. Meeste rõõmud.
Ei ole selline asi, mis terveks eluks meelde jääb, aga sellest hoolimata universaalne ja naljakas meelelahutus ilusate inimestega. 7/10
Pärdikute päevaraamat 