Veel seagripiga seonduvaid numbreid ja küsimusi

Nagu teate, saab Delfis esitada küsimusi seagripi kohta, millele 12. novembril vastatakse. Üks inimene on püstitanud väga huvitavaid küsimusi (mõned tunduvad küll vandenõuteooriana sinna liigitatud, aga vähemalt faktilised andmed on siiski õiged, nii et mõtlemisainet kui palju), nii et otsustasin need ka siin ära tuua. Rõhutan, et olen üsna skeptiline osade väidete suhtes (näiteks selles osas, et 1918. aastal oleksid surnud AINULT vaktsineeritud – tahaksin näha, kust need andmed võetud on).  Samuti ootan huviga Tervisekaitseinspektsiooni gripispetsialisti Olga Sadikova vastuseid.

1. Miks Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) muutis 27. aprillil 2009 pandeemia määratluse? Varem olid pandeemia deklareerimiseks hulga karmimad nõuded, nüüd piisab sellest, kui haigus on ilmnenud kahes MTO piirkonna riigis.

2. Kuidas on võimalik, et seagripi vaktsiini patent registreeriti 2007. aastal, seega palju varem kadunud kuulsa Hispaania 1918. aasta gripiepideemia kadunud viiruse taasilmumisest? (Rentsi lisa: kindel on see, et viirused jagavad tõesti sama tüve H1N1, nii et kui tegu pole ka päris sama haigusega, on need siiski väga lähedased sugulased. Lisainfo.)

3. Millise kokkusattumuse tagajärjel sai president Sarkozy juba 2009. aasta 2009. aastal nägemuse 100 miljoni eurose investeerimislepingu allkirjastamiseks, et toetada gripivaktsiinitehast? Juhuslikult asub tehas Mehhikos, kus pandeemia alguse sai. (Rentsi lisa: haigus “avastati” teatavasti ametlikult alles aprillis) 

4. Miks meedia ei tuleta inimestele meelde, et  tavaline gripp tapab igal aastal 250 kuni 500 tuhat inimest, s.t. üle tuhande surnu päevas (MTO ametlikud andmed). Lisaks, miks meedia korrutab iga päev, et A H1N1 gripp põhjustab massilist suremust, kuigi faktid näitavad, et tegu on tavalise gripiga? Viie kuu jooksul on seagripi tagajärjel surnud umbes 2000 inimest ja tavalise gripi tõttu umbes 200 tuhat. Arvutage. 

5. Miks on vaatamata suremuse arvudele (2000 vs 200 000) mitmed riigid tellinud tohututes kogustes vaktsiine juba alates 2009. aasta juunist? Miks pannakse paika erakorralisi meetmeid, kui gripilaine on vähemohtlik kui varasematel aastatel?

6.  Miks mitmetes riikides on juba rakendamisel erakorralised (=sõjaolukorra) seadused, ilma et nende sisu oleks avalikustatud? (Rentsi lisa: selle väite kohta oleks küll huvitav lisainfot lugeda)

7. Miks veebruaris 2009 kutsus Prantsusmaa siseminister kõik reservsõjaväelased ja sandarmid valmisolekule, sest “suured sotsiaalsed rahutused on ette näha 2009. aasta suve lõpus”? (Rentsi lisa: väidetavalt on see täpne tsitaat prantsuse ajakirjandusest, ilmselt “Le Journal du Dimanche’st”)

8. Miks ameerika sõjavägi on valmisolekul kogu USA territooriumil? (Rentsi lisa: ma arvasin, et need tõprad on alati valmis).

9. Miks üle 800 koonduslaagri on viimastel aastatel ehitatud USA territooriumile (momendil on need tühjad)? Miks neid haldab FEMA (Federal Emergency Management Agency), kes sekkub suurte katastroofide puhul USA territooriumil (nagu tsüklon Katrina puhul) ? (Rentsi lisa: ma ütlesin, et kisub vandenõuteooriaks ära)

10. Miks sadu tuhandeid kirste on erinevates osariikides ladudes seismas ja miks igas maakonnas on kaevatud ühishauad? (Rentsi lisa: vt. eelmist lisa)

11. Miks 600 Suurbritannia neuroloogi said 29 .juulil 2009. Konfidentsiaalse kirja Health Protection Agency (HPA) poolt, kes neid kutsub olema eriti ettevaatlik Guillain Barré sündroomi tulevase arvukuse tõusu suhtes (väga tõsine degeneratiivne neuroloogiline haigus, mis vallandub valdavalt pärast vaktsineerimist) ? Ja miks see sama agentuur ei ole teavitanud inimesi, kes « saab kasu » sellest vaktsineerimise kampaaniast? (Rentsi lisa: nii palju siis konfidentsiaalsusest)

12. Kuidas on võimalik, et 5. märtsil 2009., firma Baxter nakatas 72 kg vaktsineerimismaterjali, segades H5N1 linnugripi viiruse ja H3N2 tavalise inimese gripi viirusega enne kuude erinevasse riiki saatmist ,kas turvameetmed tagavad õnnetuse välistamise ? Võimatu, see tegu on tahtlik. Seda kinnitas mulle üks bioloogia professor.

13.  Miks meile ei räägita, et gripivaktsiin – mis on olemas juba 40 aastat – ei ole andnud kunagi positiivset toimet selle haiguse vältimiseks ja toimib isegi vastupidiselt? Rahvusvaheline uuring on näidanud, et vaktsineeritud populatsioonis on haigestumisi rohkem kui mitte vaktsineeritud grupis.

14. Miks varjatakse meie eest, et 1918. aastal surid vaktsineeritud inimesed Hispaania grippi ja ellu jäid mitte vaktsineeritud? Sellest võiks järeldada, et nad surid vaktsiini tagajärjel, mitte gripi tagajärjel?

15. Kui vaktsiinidel on nii vähe kõrvaltoimeid, kuidas siis tervishoiuinstantsid seletavad, et Prantsusmaal sclerosis multiplekside arv tõusis 25 tuhandelt 85 tuhandeni pärast B hepatiidi vaktsineerimise kampaaniat?

16. Miks varjatakse, et kõik XX saj. epideemiad on tekkinud pärast vaktsineerimiskampaaniaid? (Rentsi lisa: minu meelest on siiski olnud ka hulgim vaktsineerimisi, millele pole ühtki epideemiat järgnenud.)

17. Miks lubatakse lisada tulevasele H1N1gripi vaktsiinile lisaainet nagu skualeeni (proportsioonis üks miljon rohkem – ma kontrollisin üle arvutused kuna ma ei uskunud seda!) kui samas USA esindajate koda tunnistas, et see on Golfi sündroomi põhjustaja, sündroom, mis tekitas 180 tuhande GI haigestumise (25 % sõjaväelastest) pärast antraksivastast vaktsineerimist? Märkus : skualeen on ära keelatud föderaalkohtuniku poolt alates 2004. aastast!

18. Miks esimesed populatsioonid, keda vaktsineeritakse on rasedad ja lapsed, kui tavaliselt on vanurid sihtgrupiks? Viimaste puhul pidi neil olema immuunmälu Hispaania gripi suhtes!!! (Rentsi lisa: tegelikult oli 1918. aasta viiruse eripäraks just see, et see ohustas eelkõige noori inimesi)

19. Miks usaldatakse sundvaktsineerimise protseduurid vabatahtlikele üliõpilastele või sõjaväelastele ja mitte arstidele? Miks ükski arst ega haigla ei saa vaktsineerida? Kas nad kardavad valetsertifikaate?

20. Miks 50 % Inglismaa arstidest keelduvad vaktsineerimisest uue vaktsiiniga ? kas nad ei usalda uue vaktsiini ettevalmistamisprotseduuri?

21. Miks tutvustatakse Tamiflud kui tõhusat viirusevastast preparaati ,kuigi kõik selle toote kasutamise kampaaniad on osutunud mitte tõhusateks? Lisaks tekitab see ravim mitmeid psühholoogilisi ja neuroloogilisi häireid, kuni enesetappudeni välja, inimeste hulgas kes seda tarbivad.

22. Miks tervishoiu instantsid – kes tahavad meile head ja kaitset – lubavad uut tüüpi vaktsiini, mida testitakse otse sadade miljonite katseloomade peal (s.t. meie) ilma, et tavapärast turulelaskmise protokolli oleks järgitud ja ilma ühegi ohutuse garantiita? (Rentsi lisa: tuletan meelde, et Poolas tõesti testiti seda rahapuuduses asotsiaalide peal, kellest mitmed surid, nii et see väide ei ole sugugi nii kujundlik, kui meile meeldiks arvata)

Päris huvitavad, eksole? Kui sellest väheks jäi, võite juutuubist vaadata, kuidas endine tantsutüdruk nüüd peale vaktsineerimist tõmbleb, ja mõelda, miks sellest ometigi eriti ajakirjanduses ei räägita… Rents ise tahaks teada, miks kuradi pärast peaksime me end USA presidendi üleskutsel vaktsineerima, kui tema ise seda teinud pole ja ka oma lapsi ei vaktsineeri? Põhjendus, et tema perele vaktsiini ei jätku, on lihtsalt absurdne.

veidi lisainfot seagripi kohta

See on väga lihtne joonis, mis näitab ära, kui suur osakaal on olnud seagripil viimase 300 päeva jooksul. Nagu näha, siis mitte just eriti suur. Et mitte öelda tähtsusetu. Kui pildi peale vajutate, saate seda suuremalt vaadata ja näha, mida tegelikult karta tuleks, kuigi eelkõige selgub sealt siiski, et see, kuidas keegi oma hinge eest hoolt kannab, on igaühe isiklik asi, aga elunatukest aitab siiski kõige paremini hoida tervislik toit, piisav liikumine ja kondoom. 🙂 

Minu elu on koduperenaise feil

Tegime eile Adamiga pirukat. Ma ei tea muidugi, kas pirukas on päris õige sõna, aga tema jaoks on cake ja pie täiesti erinevad asjad ja eilne oli päris kindlasti pie, mille eestikeelne vaste on sõnaraamatu järgi pirukas. Mina teen kooke ja tema teeb pirukaid.

Vahe on näiteks selles, et mina keeran silma järgi vajalikud asjad kokku, lisan sooja (vahel isegi sulatatud) võid, panen ahju ja kui tundub, et on paraja tooniga, võtan jälle välja. Tema hoidis võid ja vett sügavkülmas, või lõigati väikesteks kuubikuteks ja lisati segades muule mandile, et see liiga ühes kohas koos oleks ja oleks tegu rohkem “helvestega”. Vett lisati lusikaga ja lõpuks panime 10 ja pool teelusikatäit, sest “10 on alati natuke vähe, aga 11 liiga palju”.  Seda asja pidi veel rullima, kusjuures hunniku mätsimisel pidi kätega ettevaatlik olema,  et või käte soojusest liigselt ei sulaks. Selline paras ajukepp ühesõnaga. Maitse tuli küll lõpuks ilgelt hea, aga ma ei viitsiks kunagi ise sellist vaeva näha. Selle pärast ei tule mul ka kunagi pannkoogid välja, et mul ei ole toitu valmistades piisavalt viitsimist pliidi ääres passida, eelistan neid hoopis Maša juures söömas käia.

Koristamine ka ei edene sugugi. Nõudepesemise vastu pole mul midagi – enam, sest umbes aasta aega peale nõudepesijana töötamist ei tahtnud ma enam musti nõusid näha kah, – aga koristamiseks pean ma ennast hirmsal kombel kokku võtma. Praegu on mul õnneks teataval määral moraalne õigus koduga seotud kohustused veidi rohkem K kaela lükata, aga muidu oli sellega alati jama, sest me mõlemad oleme üsna laisad ja kui ühel tuli koristamistuju, üritas ta alati ka teist kampa meelitada, mille tulemuseks oli umbes selline pilt nagu siis, kui te võtate kaks hästi kõva kivi, loobute igasugusest jahutegemise mõttest ja hakkate neid lihtsalt teineteise vastu taguma, et näha, kas kuidas sädemeid lendab.

Samas emainstinkt tundub mul kohati täitsa olemas olevat, sest kui mingid vääksud mulle juba kaela peale pandud on, suudan ma nende eest üsna talutavalt hoolitseda. Näiteks ärkasin ma mõlema koera puhul nende kutsikaeas iga nende liigutuse peale üles ja Oskari puhul esines mul isegi väike kanasündroom – alguses mõtlesin ma kogu aeg, kas ta norskamine on normaalne ja kui ta vanemaks sai ja nina kasvas, hakkasin öösiti üles ärkama selle peale, et ta EI norsanud. Korra käisin isegi kontrollimas, kas ta ikka hingab. Koerte hällisurmast pole küll kuulda olnud, aga iial ei või teada. 😀

Inimlastest rääkides võib öelda, et tegelikult on Erik ja Epp ka hoidmisega üsna armsaks saanud. Ja kui paar päeva tagasi nägin, kuidas hunnik ca kahe aastakümne vanuseid poisse käituvad nagu viieaastased, tundus isegi see suht nunnu olevat ja mitte sugugi ainult selle pärast, et meie hispaania ja portugali vahetusüliõpilased ongi iga nurga alt armsad. Neil oli muidugi põhjust kah, sest nii uskumatu, kui see ka meie jaoks tundub, nägid na elus ESIMEST korda lund ja ma tahaks teada, kes suudaks sellises olukorras lumesõjast ja kilkamisest loobuda. Kui lumi jälle maha tuleb, peaks neile õpetama, kuidas lumememmesid tehakse. 😛

P.S. Tagantjärele kõikidele isadele ka head isadepäeva! Loodetavasti on teie lapsed tublimad kui minu isa omad ja oskavad ikka teie arvutimängud tööle saada, sest meie vennaga feilisime eile selles haledalt.

Mitte-elu nigu kinu

Nägin täna öösel unes, et ma olen A-rühma viies liige (või kuues, sest vahepeal visati neile ju võrdõiguslikkuse nimel mingi piff lisaks). Me põgenesime kuskilt väga kavalalt hääletamise teel ja kuna sõjaväepolitsei meid aktiivselt taga otsis, olid kõik peale minu muidugi maskeeritud. Et siiski Hannibaliga kohtuda, läksin rekka juurde nö oma koerale vastu, kes samuti sellega saabuma pidi (jaa, väga kaval plaan, Atu näitlejatöö oli lausa meisterlik) – ja Hannibal oli ka seekord lausa geniaalne olnud ja end kaasrekkajuhiks maskeerinud. Ainus väike ebakõla oli selles, et ajal, mil politseinikud ennastunustavalt rekkat läbi otsisid, ajas Hannibal minuga täies südamerahus eesti keeles juttu – kui küsisin, kas see tema meelest veits reetlik ei ole, mõtles ta hetkeks järele ja otsustas, et jah tõesti, lähme inglise keelele üle.

Aga ei läinud, Hannibal vahetus hoopis K-ks, kellega me noorte armunutena välja kevadpäikese kätte suitsule läksime. Pärast esimest mahvi meenutas mu keha mulle hoogsalt, et mul hakkab suitsetamisest paha, nii et pidin isegi unenäos lahe olemisest loobuma ja selle asemel koeraga mööda parkimisplatsi ringi jooksma. Ja seejärel istusin ma hoopis ühe tuttava psühholoogihakatisega teetassi taga ja rääkisin temaga abielu toimimise alustaladest.

Hei-hoo.