See mees suudab intervjuudel nii lolle asju öelda, et iga kord vaatad ja mõtled, kuidas see ometigi võimalik on. Seekord siis tema nägemus võrdõiguslikkusest, mille ta esitas Maire Aunaste saates:
Kruusimäe:
Mulle meeldib see, kui naine hoolib, millise välimusega mees välja läheb ehk triigib mulle särgi ära. Mulle meeldib ka, et naine mulle kohvi teeb.
Aunaste:
Mis sa vastutasuks pakud?
Kruusimäe:
Ma istutan lilli, mulle meeldib seda teha.
Ehk siis loo moraal – ideaalses suhtes teeb mees seda, mida talle meeldib teha, ja naine teeb samuti seda, mida mehele meeldib teda tegemas näha. Geniaalne. Aga mida üldse oodata mehelt, kes samas saates avaldas arvamust, et “naised tuleb viia ürgsete väärtuste juurde tagasi” – meenuvad kohe moslemiriigid, kus mehed kannavad ülikonda ja Rolexit, aga naised kannavad burkat. Sest ega siis ometi mehed ise selle pärast ürgsete väärtuste juurde tagasi ei kavatse minna, see oleks ju rumal!
Ajud, Tarmo, ajud.
Pärdikute päevaraamat 
Ajud on ka ürgne väärtus…
Uskumatu, mida on sellest Aunaste saatest vaadata? Tema parim ajakirjanduslik üllitis oli aastatid tagasi avaldatud kiri oma tookordsele voodiloomale juhenditega, kuidas peaks teda pärast surma õigesti matma ja kus on selleks vajalikud aksessuaarid (meik, pesu, jne).
Minu jaoks pole Tarmo Kruusimägi kunagi olnud mingite säravate mõtete allikas. Isegi Kristiine halduskogus paistis ta sellise “tapeedina” ja eriti sõna ei võtnud. Aga las tal olla rõõm teda ümmardavast naisest.
Ma arvan, et see “ürgsed” väärtused tähendavad tema poliitilise programmi juures nõuet naisele, et vähemalt 2 last ja kodukana töökoht. Ilmselt oleks see üks väheseid võimalusi kuidas eesti rahvas ka püsima jääks, sest need moodsad naised vinguvad iga asja peale ja üle ühe lapse nad kasvatada ei võta.
Lisan juurde, et Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond näitab naiste ettekujutust soolisest võrdõiguslikkusest, sest isegi selle riigi ainsa nime järgi võrdõigusliku osakonna töötajatest on 92 protsenti XX kromosoomi kandjad.
Ma olen praegu parteitu aga arvan, et Eesti vajab meeste huvide kaitsmise erakonda. Muidu ei ela keskmine eesti mees kohaliku naise kõrval isegi mitte pensionile saamiseni ehk 63 aastani, vaid sureb järgnevatel kümnenditel veel 15 aastat varem ära.
Ma igaks juhuks mainin, et mina kui moodne naine ja feminist, ei saaks ÜHTE last, pigem kas üldse mitte või kaks-kolm, sest ma mõtlen eelkõige lapse heaolule ja arvan, et laps vajab normaalseks arenguks oskust endasugustega arvestada. Ehk siis hiljem tuleb ka oskus kõigiga arvestada.
Soolise võrdõiguslikkuse osakonnas töötab vähe mehi pigem seetõttu, et mehed üldjuhul teemast ei huvitu, teadmisi valdkonnast ei oma ning tööpositsioonile antud osakonda ei kandideeri. Mida teha? Töötada osakonnas 2 inimesega, et oleks võrdne? Käia tänaval mehi masseerimas, et nad sinna osakonda tööle tuleks?
Mehed millegi pärast vaatavad soolist võrdsust kuidagi väga kitsalt.
äähh…kellele meist ei meeldiks tasuta koduabilised. Ole siis mees või naine 😀
Äkki Tarmo Kruusimäe naisele meeldib särki triikida ja kohvi keeta. Enivei Kojamees on naiste seas populaarne.
jah, jutt oli meeldimisest mitte mingist orjastamisest… lõpex ei tohi mitte keegi mitte kedagi aidata (vt. : aitama, abi, abielu)?! muus eas, ma ei kaitse siin koja meest vaid närin tähte 🙂
Muidugi tohib. Kui Kojamees oleks öelnud, et mulle meeldib näha naist traditsioonilise perenaisena ja mu naisele meeldib see samuti, poleks ju mingit probleemi. Aga sel viisil väljendudes lükatakse naina tahaplaanile ja rõhutatakse ainult seda, mis mehele meeldib ja mis peaks seega automaatselt ka ÕIGE olema.
Minu jaoks ta küll mingil viisil ligitõmbav pole – ei välimuse, käitumise ega jutu poolest. Selleks, et mees natukenegi meeldida võiks, peaks vähemalt üks neist asjadest meeldiv olema. 😀
vb. on asi lihtsalt selles, et ma ei ole seda videot vaadand/kuuland aga ei taha kah. selline tendents on kyll ysna lokkav, et mees peab ennast tihtipeale ennast (oma?) naisest tähtsamaks/targemax.