faith

Haridus kindlustab Teie tuleviku!

Selle asemel, et miinimumpalgaga tööle minna, õppige parem midagi, mis Teile tõeliselt meeldib. Näiteks lasteaiakasvatajaks. Ja saate kohe ka tööd. Tõsi küll, miinimumpalgaga. Tasub ikka ära see vähemalt kahe aasta kooli alla paigutamine, eksole?

22 kommentaari “Haridus kindlustab Teie tuleviku!

    1. Jah, aga juures on kirjas, et tal võiks olla vastav kvalifikatsioon. Mis antud hetkel tähendab seda, et inimesel, kes tööle võetakse, ON see kvalifikatsioon. On olnud juhus ühte sellist valikut näha, kus lõpuks sai lasteaeda tööle inimene, kellel oli nii meditsiiniline kui lasteaiakasvataja haridus – sest kandideerijaid oli lihtsalt üle saja ja oli võimalik valida.

  1. Ei, seal ei ole seda kirjas.

    -keskharidus;

    -soovitavalt lapsehoidja kutsetunnistus;

    Lapsehoidja kutsetunnistuse kättesaamiseks läheb praegusel hetkel ja tööbüroo kaudu ca kuu. Katze jebib seda kuskilt.

    1. Ma lugesin kommentaare kah, sealt selgus, et üks kandideerijatest õpib eripedagoogikat, ehk siis on vähemalt bakalaureusekraadiga. Mis sa ise arvad, kas eelistatakse inimest, kes on kuu ajaga paberi kätte saanud või sellist, kellel on päris kraad?

  2. Kas sa õppisid ja õpid selleks, et edasi sinna krdi lagunevasse ühikasse jääda ve?

    Ta õpib, ehk siis tal on vaja seda tööd õpingute kõrvalt, et peale kogu jama lõppemist sealt nahhui tõmmata….

    Enne kui vastad, loe palun enda kõige ülemine kirjutis uuesti läbi.

    1. Mulle tundub, et sa ei saa üldse aru, mis toimub. Mis sa arvad, kas lasteaiad töötavad öösiti?`Ei tööta. Mis sa arvad, kas koolitunnid toimuvad öösiti? Ei toimu. Töö on täiskohaga, esmaspäevast reedeni, mis tähendab, et seda on VÕIMATU kooliga ühildada, kui inimene ei ole just akadeemilisel puhkusel või ei õpi kaugõppes – viimasel juhul võiks ta tõesti ka täiesti suvalist tööd teha.

  3. ilus pilt. 🙂
    aga – kui pärast õpinguid või õpingute ajal kasvõi miinimumpalgaga erialast tööd teha, on hiljem portfooliosse võimalik uhkelt kirjutada: töökogemus.

  4. Noh, aga vähemalt makstakse selle töö eest 🙂 Mina vaatan siin lootusrikkalt ülikoolikarjääre, kus sa hakatuseks teed tasuta tööd ja siis vaatab. Selliseid, mille miinimumnõudeks on doktorikraad. [Aga ma vähemalt karjun selle süsteemi kallal]

  5. Kas selle lühikese masu ajaga on asjad tõesti nii palju muutunud, et loeb eelkõige paber ja mitte töökogemus? Kui mina viimati Eestis tööd otsisin (veidi üle 2a tagasi), siis eelistati pigem ikka neid, kellel vastava ala reaalset töökogemust rohkem oli ja polnudki niiväga oluline, kas see tähedas ka vastava ala haridust tõendavat paberit, väga hästi läks arvesse ka vabatahtlik töö.
    Loomulikult kui tööpakkumises on kirjas, et üheks kandideerimise eelduseks on kindlalt selle- ja- selle eriala kvalifikatsiooni tõendav paber, ei võeta ilma jutule. Tegelikult ei tea ka. Kui ma lastkodusse tööle kandideerisin, siis töökuulutuses oli eelduseks kõrgharidus (milline iganes), aga kui hiljem juba seal töötasin, sain teada, et tegelikult on neil sätestatud ja ametlikult kirjas, et peab olema pedagoogiline- või psühholoogiline kõrgharidus. Mind siis lihtsalt saadeti vastavatele täiendkoolitustele.
    Muide, kui ma enne tööle asumist tööintervjuule läksin, sain 5 minutiga aru, et põhimõtteliselt on otsus mind tööle võtta juba valmis ja määravaks osutus just reaalne suht rohke töökogemus lastega.
    Nii et nüüd valitakse eelkõige paberi järgi? Mina olen väga hirmsaid erialaselt koolitatud pedagoogilise valdkonna töötajaid näinud. Last näevad lähedalt esimest korda ilmselt tööle asudes. Samas, mu meelest on mõlemad olulised- paber JA töökogemus.

    1. Praegu on neil ilmselt võimalik piisavalt valida, et võtta töötaja, kellele mõlemad olemas on. 200 inimest kohale kandideerimas pole sugugi ebatavaline.

    1. Jah, ka nii võib juhtuda. Või siis makstakse ülekvalifitseerumise karistuseks vähem palka. Lisatasusid saavad need, kes pole ülbanud liiga kõrget haridust hankida. On juhtunud.

  6. Hämmastav lugemisoskuse puudumine: seitsmest küsimusest kolm on ühe ja sama asja kohta – millele tegelikult leiaks vastuse ka juba kuulutust lugedes. Samuti on üllatav, kuidas ei saada aru, mida tähendab TÄISkohaga töö. Jah, MASUaeg toob välja ka need kõik toredad inimesed, kes omal ajal ei tahtnud õpingutele pühenduda, vaid hakkasid kohe jooksuga lapsi/tööd tegema ja nüüd kui on tekkinud konkurents (ja ükseti ka tööandjal võimalus valida), tulevadki need “terad” sõkaldest välja.

    Midagi teha ei ole – haridus ON ka oluline, olgugi et mõne arvates võiks kohe peale põhikooli tööle minna ja sellest peakski piisama kuni elu lõpuni. Ühel hetkel tuleb ju lagi ette ja sealt paraku ilma teadmisteta läbi ei hüppa…

  7. Nagu ma aru saan, siis näiteks UK’s on väike lootus saada kohta, milleks sa oled ülekvalifitseeritud ja eriti kui sinu haridus ja senine töökogemus on teisest valdkonnast. Kohe küsitakse: miks te tahate teha tööd, mis on alla teie kvalifikatsiooni?
    Ma olen alati mõelnud, et: näed, Eestis kipub just vastupidi olema.

    No see, et haridus on oluline. See on suhteline, oleneb millisest tööst ja erialast jutt käib. Mõne töö puhul ilma selleta kindlasti ei saa, samas on töid kus seda eriti keegi ei vaata ja loeb just erialane kogemus. See, et inimene peale kooli kohe tööle läks, ei tähenda veel automaatselt, et ta on loll ja laisk. Olen ka mitme kõrgharidusega sama lolle ja laisku näinud. Haridus on, aga teha midagi reaalselt ei viitsi ega eriti ka oska. On neid lolle ja tarku nii ühel kui teisel pool.

    1. Ka Eestis on tihti nii, et kui kraad on ikka hoopis teiselt erialalt, ei tundu sa usaldusväärne ja eelistatakse kraadita inimest või uuritakse, kas sul vastavat töökogemust on. Praktilise töö puhul on see ilmselge, et eelistatakse inimest, kelle kohta on selge, et ta tõesti midagi oskab – ehk siis inimene, kellel on töökogemus ja suurepärased soovituskirjad on kindlasti eelisseisus võrreldes inimesega, kes on värskelt kooliuksest välja astunud (sest mõnekuuse praktikaga tõesti pole võimalik asja päris selgeks saada, inimene alles hakkab end üles töötama).

      Ja minu postituse mõtteks on pigem mitte see, et “appi, ainult paberi eest ei tahetagi maksta!”, vaid tõsine arusaamatus, miks inimesed oma aega selle eriala õppimisse investeerivad, sest ma ei tea, kuidas Tallinnas, aga mujal Eestis ei ole lasteaiakasvatajate palk kunagi suurem asi olnud. Kui saab paberi kuu ajaga nagu MNC rääkis, siis muidugi, aga kui inimene on ca -3 aastat eripedagoogikat õppinud, siis peab ta kas tõesti hirmsasti töökogemust ihalema vms, sest vastasel juhul läheks ta kooli kõrvalt lihtsalt täiskohaga müüjaks ja teeniks poole suuremat palka. Samuti on lasteaiakasvataja (ja ka abikasvataja, sest kui tundide ettevalmistamine välja arvata, on ju töö üsna sama, vähemalt selles asutuses ja selles töökuulutuses esitatud info põhjal) töö VÄGA pingeline – olen hoidnud ühte last korraga ja kui neid oleks kasvõi 10, ei suudaks ma ilmselt tööpäeva välkagi kannatada.

      1. Ma sain aru jah, et see oli postituse mõte, lihtsalt osad kommentaarid tekitasid igasugu muid mõtteid ka.
        Olen nõus, Eestis paraku ei tasu see ära. Mulle näiteks lastekodus muidu jubedalt meeldis, aga kui su tööpäevad on 13- 15 tundi ja rühmas 15 last, siis miinimumpalk on ikka närune mõnitamine. Eriti veel kui sa oled enda harimise alla mitu aastat (ja ehk ka hunniku pappi) pannud.

        1. 4 last on mõnevõrra kergem hoida kui 1 korraga.
          10 lapse kogemust mul ei ole.
          võimalik, et hulluksminemine pole siiski vajalik.

      2. ütleme nii, et kui inimene tahab just nimelt lasteaiakasvatajana töötada, aga tal on magistrikraad, siis ta läheb seda tööd tegema ka magistrikraadiga ja väikese palga eest. Sest töö meeldib talle. Aga miks tal magistrikraad on? Äkki õppimine meeldis talle ka. Äkki ta ei õppinudki selle mõttega, et “õpin hea eriala, saan rikkaks, ostan koera ja maja ja naise ostan ja”
        Kuulsin just juhusest, kus noorepoolset meest taheti pedagoogiliselt kohalt koondada ja üks tõsine argument tema vastu oli: mida teeb noor, haritud mees siin SELLISE palga eest??? Miks ta aastaid siin on töötanud ja ikka veel töötab?
        Kus see kirjas on et mees või kõrghariduse omanik või mõnes muus mõttes ülekvalifitseeritud isik ei tohi töötada vähegi odavama tasuga ametikohal? Miks ei tohi? Kui ta tahab?

        1. Üldse ei vaidle vastu. Olen minagi ju üks neist, kes õpib põnevat, kuid mitte rahamägesid lubavat eriala. Lihtsalt natuke kurb, et inimesed, kes teevad nii tänuväärset tööd nagu kasvatajad, saavad nii vähe palka.

  8. Usu mind, 10- 15 käitumishäiretega 7- 12 a lapsega ei saa teisiti kui hulluks minna. Ma olen muidu väga rahulik inimene ja oma ‘pärisrühmas’ kus olid 12- 18 a poisid, oli lausa lust töötada, aga vahel selles teises rühmas olles viskas ikka kaane nii maha et jube.

    Jah, mina olen just selline inimene, kellele õppida meeldib ja lastega töö on minu jaoks see ainus ja õige, aga arved tahavad ka maksmist. See on reaalsus. Kui keegi mind üleval peaks, siis oleksin nõus seda tööd tegema ka puhtast armastusest ja missioonitundest. Minul oli näiteks kaks töökohta, et korralikult ära elada, lõpuks ei jaksanud enam, tööori on ka jama olla.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.