Ma olen juba kaks korda näinud unes, et mind lasti töölt lahti. Esimene kord oli probleem selles, et ma mitte ainult ei maganud töö juures, mis on keelatud, vaid olin end ka mingil põhjusel alasti kiskunud ja tukkusin tooli peal, ainult tekk ümber – kui siis üks noormees tuli mu abi paluma, ehmusin ma nii hirmsasti, et jooksin koos kõige tekiga kõrval olevasse riidepoodi. Poes oli muide üks poola poiss, kes oli minu vastu väga sõbralik ja ajas juttu, kuni ma teki ümbert viskasin ja suvalisi riideid selga sikutama hakkasin. Siis teatas ta, et selline käitumine on hooruslik. Viimane sõna on ilmselgelt kaval tuletis sõnast ‘vooruslik’, aga kust karu persest üks poolakas seda teadma peaks, pole mul õrna aimugi.
Edasi läks aga olukord veel debiilsemaks – nimelt otsustati minu saatuse üle kohtuistungil ja kui tehti teatavaks minu vallandamisotsus, kargas üks piff püsti ja pistis karjuma, et selline asi on täiesti ebaõiglane ning teda olevat lahti lastud selle eest, et ta töö ajal vetsus hügieenisidet vahetamas käis. Lõpuks veeti ta saalist lihtsalt vägisi minema, sest ta hüsteeritses.
Teine unenägu oli natuke normaalsem – seekord oli probleem selles, et kui ma tööle tulin, pidutsesid kõik alumisel korrusel, sealjuures ka minu ruumis, kuhu tegelikult keegi üldse tulla ei tohi. Laud oli erinevaid torte ja pudeleid täis. Sellest tuli aga suur jama, sest esiteks suutsin ma väga olulised võtmed ära kaotada, teiseks unustasin alati rohelist nuppu õigel ajal vajutada (jaa, unenäos oli mul töö nagu Homeril, ainult et minul oli laual nupp, mis vahetas värvi – kuni ta oli roheline, oli kõik okei, aga kui see hakkas punase poole liikuma, oli vaja seda kindlasti vajutada). Kõige jubedam oli aga see, et lõpuks, kui see kõik läbi sai ja tuba korras oli, olid ka kõik tordid kadunud ja ma polnud kogu selles segaduses jõudnud tükikestki haarata. Mitte ühtki!!!
Ootan huviga järgmist osa, praegu tundub igatahes põnevam kui Vaprad ja Ilusad.
Pärdikute päevaraamat 