faith · idiots

Geistatistikat ehk Kõik vastused Ninataga küsimustele

Ninataga otsib vastuseid. Ilmselgelt tema arvutis otsingumootorit ei ole, nii et aitame teda natuke.

Esmalt võtame USA pedofiiliastatistika, sest see kriibib tema (ja temasarnaste) hinge kindlasti kõige rohkem. 96 protsenti pedofiilidest on mehed ja 80 protsendil juhtudest on need lapse tuttavad. Tema vanemate sõbrad, tema lähisugulased. 80 protsenti vägistatutest on tüdrukud ja väidetavalt hinnatakse ka vägistatud poiste puhul tihti hoopis nende naiselikke omadusi, lihtsalt poisse on kergem eemale meelitada, sest nad on riskialtimad. Enamasti on pedofiil abielus, tal on oma lapsed (neid ta aga enamasti ei ahista, vaid on armastav isa) ja ta on ühiskonnas austusväärsel positsioonil. Ehk siis – ta on täpselt selline inimene, keda keegi ei oskaks, julgeks ega tahaks kahtlustada. Ja lõpuks see KÕIGE magusam maasikas – umbes* 95 protsenti pedofiilidest on HETEROD. See tähendab, et geisid on pedofiilide hulgas hinnanguliselt ca sama palju, kui üldse meeste hulgas, või isegi poole vähem (üldiselt arvatakse, et meeste hulgas on geisid 5-10 protsenti).

Nüüd geide kasvatamisest – jah, kuigi võiks ju arvata, et mõni kasvatab koeri, mõni kanu ja mõni geisid, ei ole geiäri siiski väga tulutoov, sest uuringud on tõestanud, et homopaaride kodudest ei kasva sugugi rohkem homosid. USAs “saab” (ükskõik mil viisil) NY Times’i sõnul praegu lapse ca viiendik geipaaridest ja ca kolmandik lesbipaaridest. See tähendab, et vähem kui 20 aastaga on lastesaajate hulk homode hulgas neljakordistunud. Siiani on rohkem uuritud lesbipaare, sest neid on lihtsalt rohkem olnud. Lastel esineb umbes sama palju psühhiaatrilis häireid, kui heteroperede kasvandikel, neil on sama palju sõpru ja nad on sama populaarsed või mittepopulaarsed, kui nende heterokooslustest pärinevad eakaaslased. Homofoobses kogukonnas elades võib aga muidugi juhtuda seda, et neid lapsi narritakse koolis nende vanemate pärast – ilmselt ei üllata kedagi, et see on rohkem Kesk-Ameerika probleem.

Erinevuste osas võiks välja tuua selle, et lesbipaaride tütardel on keskmiselt veidi rohkem sekspartnereid, kui nende sookaaslastel, ja poegadel jällegi vähem – ehk siis arvud on veidi võrdsemad kui tavaperedes. Suurem vabameelsus soorollide osas ilmneb ka selles, et homovanematega kasvavad tüdrukud mängivad rohkem “mehelike” mänguasjadega ja vanemaks saades eelistavad rohkem “mehelikke” ameteid, õppides näiteks arstideks ja advokaatideks. Siin on vahe lausa metsik, sest kui homopaaride kasvandikke hulgas on selliseid tüdrukuid 52 protsenti, siis tavaperedes ainult 21! Enamus heteropaaride tütardest unistavad siiani õe, õpetaja või koduperenaise ametist. See on ikka väga suur vahe. Poiste puhul pole aga erinevust märgata, neist eelistab 95 protsenti “mehelikku” ametit, hoolimata sellest, kus peres ta kasvanud on.

Hirmutav osa – kuna homoseksuaalsete vanematega kasvanud lapsed on soorollide osas vabameelsemad, on nende hulgas tõesti ka rohkem inimesi, kes oma teismeeas ka samasoolistega katsetavad*. Sellest võtavadki tuld kristlased, kes kisavad, et homode laste hulgas on seitse korda rohkem homosid, lugedes automaatselt homoks iga tüdruku, kes tunnistab, et on korragi elus tüdrukuga suudelnud. Tegelikkuses on see muidugi absurd – enamus tüdrukuid on ju vähemalt korra kas või nalja pärast teise tüdrukuga suudelnud, see ei tähenda ju, et nende heterostaatus igaveseks rikutud oleks. Heteropaaride laste käest aga ei küsita tavaliselt, kas neil on olnud homoseksuaalseid kogemusi. Statistika näitab igatahes, et homoseksuaalsete paaride lastest ca 90 protsenti on heteroseksuaalsed, seega ei ole alust arvata, et nendest peredest pärineks rohkem homoseksuaalseid lapsi kui heteroseksuaalsete vanemate peredest.

Muide – huvitav on see, et neil lastel, kes tõesti on homoseksuaalsed, on kapist välja tulek täpselt sama raske kui teistel nendesarnastel, sest kui tavalised inimesed mõtlevad selle pärast, mida küll nende vanemad arvavad, mõtlevad need noored selle peale, mida küll nende vanematest nüüd arvatakse.

Suurem osa infost pärineb siit, siit, siit ja siit.

* Erinevates uurimustes on see protsent kõikunud vahemikus 93-100. Viimane number pärineb ühest uurimusest, kus valimiks oli ca 250 meest, kellest ükski polnud gei, aga enamustes valimites neid paar protsenti siiski on.

** Tuletan meelde, et “katsetamine” on üks kummaline asi, mille piirid sõltuvad suures osas kultuuriruumist. Näiteks on erinevad ameerika kirjanikud oma teostes kirjutanud sellest, kuidas USAs on poiste seas üsna levinud see, et peale jalgpallitrenni duširuumis üksteisel “vabaneda aidatakse”. Seda ei peeta homoseksuaalsuseks, vaid see on lihtsalt üks neist asjadest, mida “nalja pärast” tehakse. Kui mõnda neist poistest geiks nimetada, annaksid nad nimetajale peksa. Kui mõni poiss väljaspool seda duširuumi sellist poissi tagumile patsutaks, saaks ta peksa.

Loodan, et keegigi leidis siit veidi huvitavat informatsiooni.