faith · idiots

Geistatistikat ehk Kõik vastused Ninataga küsimustele

Ninataga otsib vastuseid. Ilmselgelt tema arvutis otsingumootorit ei ole, nii et aitame teda natuke.

Esmalt võtame USA pedofiiliastatistika, sest see kriibib tema (ja temasarnaste) hinge kindlasti kõige rohkem. 96 protsenti pedofiilidest on mehed ja 80 protsendil juhtudest on need lapse tuttavad. Tema vanemate sõbrad, tema lähisugulased. 80 protsenti vägistatutest on tüdrukud ja väidetavalt hinnatakse ka vägistatud poiste puhul tihti hoopis nende naiselikke omadusi, lihtsalt poisse on kergem eemale meelitada, sest nad on riskialtimad. Enamasti on pedofiil abielus, tal on oma lapsed (neid ta aga enamasti ei ahista, vaid on armastav isa) ja ta on ühiskonnas austusväärsel positsioonil. Ehk siis – ta on täpselt selline inimene, keda keegi ei oskaks, julgeks ega tahaks kahtlustada. Ja lõpuks see KÕIGE magusam maasikas – umbes* 95 protsenti pedofiilidest on HETEROD. See tähendab, et geisid on pedofiilide hulgas hinnanguliselt ca sama palju, kui üldse meeste hulgas, või isegi poole vähem (üldiselt arvatakse, et meeste hulgas on geisid 5-10 protsenti).

Nüüd geide kasvatamisest – jah, kuigi võiks ju arvata, et mõni kasvatab koeri, mõni kanu ja mõni geisid, ei ole geiäri siiski väga tulutoov, sest uuringud on tõestanud, et homopaaride kodudest ei kasva sugugi rohkem homosid. USAs “saab” (ükskõik mil viisil) NY Times’i sõnul praegu lapse ca viiendik geipaaridest ja ca kolmandik lesbipaaridest. See tähendab, et vähem kui 20 aastaga on lastesaajate hulk homode hulgas neljakordistunud. Siiani on rohkem uuritud lesbipaare, sest neid on lihtsalt rohkem olnud. Lastel esineb umbes sama palju psühhiaatrilis häireid, kui heteroperede kasvandikel, neil on sama palju sõpru ja nad on sama populaarsed või mittepopulaarsed, kui nende heterokooslustest pärinevad eakaaslased. Homofoobses kogukonnas elades võib aga muidugi juhtuda seda, et neid lapsi narritakse koolis nende vanemate pärast – ilmselt ei üllata kedagi, et see on rohkem Kesk-Ameerika probleem.

Erinevuste osas võiks välja tuua selle, et lesbipaaride tütardel on keskmiselt veidi rohkem sekspartnereid, kui nende sookaaslastel, ja poegadel jällegi vähem – ehk siis arvud on veidi võrdsemad kui tavaperedes. Suurem vabameelsus soorollide osas ilmneb ka selles, et homovanematega kasvavad tüdrukud mängivad rohkem “mehelike” mänguasjadega ja vanemaks saades eelistavad rohkem “mehelikke” ameteid, õppides näiteks arstideks ja advokaatideks. Siin on vahe lausa metsik, sest kui homopaaride kasvandikke hulgas on selliseid tüdrukuid 52 protsenti, siis tavaperedes ainult 21! Enamus heteropaaride tütardest unistavad siiani õe, õpetaja või koduperenaise ametist. See on ikka väga suur vahe. Poiste puhul pole aga erinevust märgata, neist eelistab 95 protsenti “mehelikku” ametit, hoolimata sellest, kus peres ta kasvanud on.

Hirmutav osa – kuna homoseksuaalsete vanematega kasvanud lapsed on soorollide osas vabameelsemad, on nende hulgas tõesti ka rohkem inimesi, kes oma teismeeas ka samasoolistega katsetavad*. Sellest võtavadki tuld kristlased, kes kisavad, et homode laste hulgas on seitse korda rohkem homosid, lugedes automaatselt homoks iga tüdruku, kes tunnistab, et on korragi elus tüdrukuga suudelnud. Tegelikkuses on see muidugi absurd – enamus tüdrukuid on ju vähemalt korra kas või nalja pärast teise tüdrukuga suudelnud, see ei tähenda ju, et nende heterostaatus igaveseks rikutud oleks. Heteropaaride laste käest aga ei küsita tavaliselt, kas neil on olnud homoseksuaalseid kogemusi. Statistika näitab igatahes, et homoseksuaalsete paaride lastest ca 90 protsenti on heteroseksuaalsed, seega ei ole alust arvata, et nendest peredest pärineks rohkem homoseksuaalseid lapsi kui heteroseksuaalsete vanemate peredest.

Muide – huvitav on see, et neil lastel, kes tõesti on homoseksuaalsed, on kapist välja tulek täpselt sama raske kui teistel nendesarnastel, sest kui tavalised inimesed mõtlevad selle pärast, mida küll nende vanemad arvavad, mõtlevad need noored selle peale, mida küll nende vanematest nüüd arvatakse.

Suurem osa infost pärineb siit, siit, siit ja siit.

* Erinevates uurimustes on see protsent kõikunud vahemikus 93-100. Viimane number pärineb ühest uurimusest, kus valimiks oli ca 250 meest, kellest ükski polnud gei, aga enamustes valimites neid paar protsenti siiski on.

** Tuletan meelde, et “katsetamine” on üks kummaline asi, mille piirid sõltuvad suures osas kultuuriruumist. Näiteks on erinevad ameerika kirjanikud oma teostes kirjutanud sellest, kuidas USAs on poiste seas üsna levinud see, et peale jalgpallitrenni duširuumis üksteisel “vabaneda aidatakse”. Seda ei peeta homoseksuaalsuseks, vaid see on lihtsalt üks neist asjadest, mida “nalja pärast” tehakse. Kui mõnda neist poistest geiks nimetada, annaksid nad nimetajale peksa. Kui mõni poiss väljaspool seda duširuumi sellist poissi tagumile patsutaks, saaks ta peksa.

Loodan, et keegigi leidis siit veidi huvitavat informatsiooni.

40 kommentaari “Geistatistikat ehk Kõik vastused Ninataga küsimustele

  1. OK, see on muu maailma statistika.
    Võtaks paneks selle nüüd meie ühiskonda. Siin, kus kõik on nõus kõigi kõrisid läbi närima rahanumbri nimel. Sugulaste vahelised kaklused on suuremad, kui miski muu…
    Mis sellest välja võiks tulla?
    Peale selle ei saa ära unustada, et meie ühiskonnas on vene keelset elanikkonda umbes pool….

    1. Nende kohta lihtsalt on statistikat, eestlaste kohta pole ju võimalik statistikat teha, sest homovanemad kasvatavad oma lapsi salaja, et sinusugused peale ei satuks. Ja meie ühiskonnas ei ole sugugi nii palju halbu inimesi, mina näiteks olen end toredate inimestega ümbritsenud ja ei kurda.

  2. no ma ju ytlesin, et Rents teab.ja viitsib ka.
    a muide meie noorte käest on uurit kyll suhtumist homodesse ja seal olid ka kysimused kas oled heterona kogenud …. jms. a tulemused pole netis.

  3. Mnjahh, väga autoriteetsed ja suisa teaduslikud allikad. Ma ei oleks neis sugugi nii kindel, kui Rents. NY Tims võib USA ühiskonnas valitseva homopositiivsuse ja rahanumbri tõttu kõike kirjutada. Üks tüsiteaduslik uuring veenaks ilmselt mind ja teisi rohkem, kuid sellist asja lihtsalt ei ole.

  4. Naljakas, et tegelikult Kristlikud lehed seda ei tee. Isegi Meie Kirik on nende kohta suht vaoshoitud, kuigi tegu krüptokatoliiklastega.

    Kõige suuremat lärmi teevad ikka perverdid ise. Käesoleva kirjatükikese autor üritab kallutatud uuringutele toetudes miskit väita. Mina soovitan tal tunnustatud spetsialisti elik Tõnu Lehtsaare artiklit lugeda. Professori arvamust saab ikka tõsiteaduslikumana võtta, kui lesbiorganisatsioonide “uurimusi”.

    1. Kui sa loed neid artikleid (üks neist ka uurimus), siis näed, et seal on viidatud erinevatele uurimustele ja igaüks võib allika üles leida. Küsi vastuseid ja sulle antakse neid.

  5. Lugesin läbi aga midagi meelde jätta küll sellest ei olnud. Tavaelus ei ole mingit vahet, kas kohtud inimesega kelle perekond koosneb erinevast või samast soost vanematest (kasvatajatest).
    Minu kogemuse järgi on eriti aktiivsed sõna võtma ja keskmisest erinevaid mutta tampima just nimelt rahvuslased ja usuhullud. Antud juhul siis Ninataga ja Koguja.
    Mina loobusin juba kaua aega tagasi ninataga blogi tekstide tõsiselt võtmisest, ta ei ole küll rumal aga ta on provokaator. Ilmselt on tal igav tundeelu ja peab seda virtuaalsete provokatsioonidega rikastama.
    Pealegi ei võtaks mina eriti tõsiselt vaielda nimetu anonüümikuga.
    Tänan tähelepanu eest.

  6. Kopeerin siia V.A kommentaari Ninataga blogist, lootuses, et ta ei pahanda:

    Kirjutasin selle kommentaari küll juba 23. juulil ühte teise blogisse, aga see sobib ka siia. Lisan lingi artiklile Saksa päevalehes taz, mis tutvustas noil juulikuu lõpupäevil värsket uurimust selle kohta, kuidas homopaaride lapsed hakkama saavad. Täpsemalt uuriti laste isiksuse arengut ja nende kogemusi diskrimineerimisega. Uurimust tutvustas 23. juulil Saksa justiitsminister Brigitte Zypries (SPD). SPD soovib anda Saksa homopaaridele õiguse lapsi adopteerida (praegu on see võimalik vaid siis, kui üks paari liige on ühtlasi lapse n-ö lihane ema resp. isa). Seni on Saksamaal sellele pigem vastu oldud, kusjuures argumendiga, et homopaaride lastel olevat elus raskem kui teistel. Samas erilisi uurimusi selle kohta polnud seni ka tehtud.

    http://www.taz.de/1/politik/deutschland/artikel/1/kinder-von-homo-paaren-sind-schlauer/

    Kes saksa keelt oskab, lugegu artiklit ise, teistele refereerin: Bambergi ülikooli perekonnauuringute instituudi teadlased leidsid oma uurimuses, et “homoseksuaalsed paarid ei ole halvemad lapsevanemad”. Ja et “lapsed arenevad kahe ema või kahe isa juures sama hästi kui teistes perevormides”.

    Uuringus selgus ka, et niihästi homopaaride lastel kui ka lastevanematel on kõrgem haridustase kui Saksamaa keskmine. Homopaarina elavad lapsevanemad käivad ka enamasti mõlemad tööl, sageli mõlemad n-ö poole kohaga, et perele rohkem pühenduda. Küsimusele, kas kahe ema või kahe isaga kasvava lapse sooline identiteet areneb kuidagi imelikult, nagu ju mõned kardavad, saadi vastuseks see, et homoperedes kasvavad lapsed arenevad isegi üle keskmise n-ö soorollikohaselt. “Poisid on poisilikumad kui Saksa keskmine, tüdrukud tüdrukulikumad”. Tüdrukud mängivat näiteks rohkem nukkudega ja olevat rahumeelsemad. Homopaarina elavad lapsevanemad panevat suurt rõhku sellele, et lapsel oleks ka vastassoost lähedasi isikuid.

    Kiusamise kohta. Rohkem kui pooltel juhtudel kiusamist ei täheldatud, veidi vähem kui pooltel juhtudel täheldati. Kuid kiusamiste leevendamiseks olevat jällegi vanematest palju abi, vanemad tegelevat sellega hoolsamalt, korvavad selle kodus ja astuvad laste kaitseks rohkem välja. Saksa sotsiaalminister rõhutas seejuures, et paraku kiusataksegi paljusid lapsi mingi iseärasuse pärast — st mitte ainult homopaaride lapsi. Teiste sõnadega: alati leiab kaika, kui on tahtmist koera lüüa.

    Saksamaal elab praegu 6600 last homoperedes (neist 2200 peredes, kus vanemad on ühtlasi abielus, st registeeritud partnerluses), seejuures peaaegu 95 % peredes, kus nende mõlemad vanemad on naised. Meeste puhul ongi aga lapsendamist raskem korraldada neil eeldustel, mis seni kehtivad (laps peab olema ühe vanema lihane laps, ja tavaliselt lähevad ka lahutuse korral lapsed emale).

    Eesti keeles on seda uurimust tänuväärsel kombel tutvustanud Aino Siebert Pärnu Postimehes: http://www.parnupostimees.ee/?id=147752

    1. Lisan, et selle Saksa uurimuse puhul võeti kontakti ühtekokku 12000 inimesega, s.o homoseksuaalse lapsevanemaga. Uurimuses osales kitsamalt 1059 lapsevanemat. Nende antud info puudutas 825 last, kes kasvasid 767 perekonnas. Küsitleti ka neid lapsi, kes olid vanemad kui kümme aastat.

      Uurimuse viis läbi Staatsinstitut für Familienforschung an der Universität Bamberg (Bambergi ülikooli riiklik pereuuringute instituut) Saksa justiitsministeeriumi ülesandel. Kogu projekt kestis kokku pisut rohkem kui kaks aastat (2006-2009). Täpsem info ja võimalus ka tulemustega tutvuda on siin: http://www.ifb.bayern.de/forschung/regenbogen.html

    2. P.S. Huvitav oli see, et Saksamaal reageerisid paljud konservatiivid sellele uurimusele umbes nii, et ütlesid: heakene küll, aga … ikkagi on mees ja naine koos paremad kasvatajad jne. Tähendab: muidugi ei pandud uurimistulemusi kahtluse alla, aga sellegipoolest see ometi paljudel hoiakut ei muutnud.

  7. Mhh, ma ei jõua ära imestada kui ebaproportsionaalselt terav on orientatsiooniküsimus laste kasvatamise ja heaolu seisukohalt … minu meelest on hulk reaalsemaid probleeme, iga päev. A need valuküsimused on vist umbes sama normaalsed, kui see, et üle päeva keegi auto rataste all otsa saab, see on ju tavaline, samas seagripp, mida on vähe, põhjustab hüsteeria.
    Ma pakun, et ca 1/5 lapsi kasvatavatest inimestest ei saaks kunagi adopteerida, nad ei kvalifitseeruks, põhjuseks ei ole orientatsioon.

  8. Kas siis heteroperekondades, kus üks vanematest (enamasti isa) on uttu tõmmanud, hälvik või muidu mitte just kõige emotsionaalselt intelligentsem lapsevam, on lapsed psüühiliste traumade ja vildaka minapildi eest paremini kaitstud?

    Kui on kaks küpset isiksust, kes tahavad ja armastavad last, keda nad kasvatavad, siis alles saab rääkida mingist normaalsest lapsesõbralikust perekonnast. Juhtusin u pool aastat tagasi nägema üht UK dokumentaali inimestest, kes olid otsustnud adopteerida. Paljude paaride hulgas oli ka üks homopaar. Nimetatud saate adopteerida soovijate grupp oli nõustunud osalema projektis, kus otsiti vanemaid lastekodulastele, keda muidu keegi ei taha: liiga suured, füüsilise ja/ või vaimse puudega, käitumishäiretega. Ja see homopaar otsustas lõpuks, et on valmis kodu pakkuma ühele füüsilise puudega lapsele. Laps oli ammu ‘järjekorras’ oodanud, aga keegi polnud teda seni tahtnud. Ja teate, lapse sotsiaaltöötaja, kelle otsusest antud lapse adopteerimine paljus oleneb, keeldus. Ja keeldusid ka kõigi teiste laste, keda siis paar veel võimalikena kaalus, sotsiaaltöötajad.
    Mina olen ise muidu kindlalt mehe- naise abielu toetav inimene, aga ometi oli mul kohutavalt kahju mõelda, et näed üks laps oleks endale saanud toreda kodu ja kaks normaalset toredat vanemat, nüüd peab ikka kusagil lastekodus kükitama ja pole eriti lootust, et keegi teda niipea tahaks…

  9. Noh Virgo Kruve, kui Kesiku arvamus ei tule arvesse. Tegu samasuguse kallutatud idioodiga nagu pervertide eestkõnelejad.

    Loodusseadusesd ja Jumalikud kui soovite on samad – ta lõi nad meheks ja naiseks. Ainult idiootidest vasakpoolitsevad kesikud ja omasooiharad perverdid kipuvad loodusseadusi kallutatud uuringute abil muutma. Tagajärjeks jama a. la NSVL või kohutavad võlad nagu Viisimölaka juhitud Pärnus, kes peale muu veel teadmata rahvuse esindaja.

  10. Homoseksuaalsus on looduse osa, esinedeb enamusel imetajatel, aga muidu on nende loodusseadustega selline lugu, et inimühiskond taotleb ideaalis siiski humaanset plaani ja teatavat solidaarsusprintsiipi, kus ellu jäävad ka iseseisva toimetulekuvõime (ajutiselt) kaotanud isendid. See aga ei käi loodusseadustega kuidagi kokku.

    Aga – alati võib ju argumenti vaadata kui mitte universaalse kehtivusega printsiipi, vaid manipulatsioonivahendit ühes kindlas kontekstis.

    1. Normatiivsete väidetega on see kurb lugu, et neid ei saa faktiväidetest niisama lihtsalt tuletada. Sellest et ‘on’ paraku ei järeldu, et ‘peab olema’. Seda nimetatakse he Hume’i giljotiiniks.

      Aga katsu sa seda veikorämmelitele seletada…

  11. “et meie ühiskonnas on vene keelset elanikkonda umbes pool….”
    2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlasi 67,9 % elanikkonnast, 2009. aasta algul arvestuslikult 68,7 %.

  12. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tänapäeva Läänes on “poliitilise korrektsuse” tõttu homoteema objektiivne ja aus uurimine praktiliselt võimatu.

  13. Mulle “väga meeldis” see- “mehelikud ametid nagu arst ja advokaat…”
    püha Mooses… ja siis ootame veel tolerantsi homopaaride osas, me pole ju 21. sajandisse veel jõudnudki!!…

    1. Noh, ka seal oli rõhutatud seda TRADITSIOONILISELT mehelikku, nii nagu mulgi jutumärgid ümber on. Aga USA on tõesti tunduvalt traditsioonidepõhisem kui Euroopa, selle pärast ka feminism seal nii palju radikaalsem on – mida suurem on jõud, seda suurem on vastujõud.

      1. Vabandan järjekordse teemast hälbimise pärast, aga mulgi jutumärgid nagu mulgi kapsad. 😀 Adun, et kontekst ja vbl suurtäht ehkki ma ei tea, kas mulgi kapsad on rahvuslik või territoriaalne nähtus ning seega kas on suur või väike algustäht neil. Ma pole miski f-loogl… Ent mulgi ja setu jutumärgid kõlavad mu kõrvale armsalt.

  14. L6bus lugu selle uskimisega. K6igepealt usud jumalat…siis usud, et mingi uuring on kallutatud, et geenitehnoloogia ei avasta midagi, et tyvirakud on saatanast… jube kerge on niimoodi elada, ma vaatan. Muudkui usu aga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.