Uncategorized

Ink (2009) ehk Uus Kultusfilm?

Vähemalt sellist saatust sellele ennustati – et Ink hakkab seisma ühes reas Matrixi, Donnie Darko, Paani labürindi ja teiste selliste filmidega. Ma ei tea, kas päris nii läheb, aga arvestades seda, et see on madala eelarvega independent film, on see VÄGA hea.

Alguses tundub stoori väga lihtne – paralleelreaalsusest külastavad meid igal ööl kahte sorti tegelased, kes vastavalt oma huvidele toovad meile kas häid unenägusid või luupainajaid. Siis ilmub aga välja üks hoopis teine paha tüüp ja loomulikult ei jää seejärel ilmumata ka hoopis teised head tüübid. Minu lemmik oli näiteks Jacob:

Lugu keerleb ümber kaheksa-aastase Emma, mängides sujuvalt aja ja ruumiga, nii et nagu IMDB kommentaaridestki selgub, ei saa nii mõnigi kommenteerija üldse aru, mis toimub. Tegelikult lugu siiski nii keeruline ei olnud, tuleb lihtsalt filmiga kaasa minna ja stampidest väljapoole mõelda. Samas jätab film muidugi väga palju tõlgendusvõimalusi lahtiseks, nii et võib pikalt arutada selle üle, kas ja mida Liev täpsemalt varjab. Sellele, et midagi ilmselt  ikka varjab, viitab juba tema nimi, kui seda tagurpidi lugeda. 😀

Lisaks aja ja ruumi segamisele on film ka väga sümbolistlik ja kohati tahtlikult muinasjutulik, muutumata sealjuures liiga lapsikuks. Juba Jacobi välimus – pimedus oli väga oluliseks sümboliks juba vanas Kreekas. Minule meeldis see igatahes väga, nii et soovitan kõigile.

Ahjaa – filmi autorid ja loojad on avaldanud head meelt selle üle, et filmi nii palju tõmmatakse (esimese nädala jooksul 400 tuhat allalaadimist pole tõesti paha) ja seega nende loomingut vaadatakse ja laiemalt reklaamitakse. Nii et ärge tundke end kehvasti. Kui film teile meeldib, saate ju alati teha annetuse filmi ametlikul kodulehel.

Uncategorized

ma pidin ennast pooleks naerma

Enamasti loen ma selliseid asju ja mõtlen, et keegi teeb lihtsalt küünilist nalja, aga seekord usun ma täiesti siiralt, et see on tõsi. Andke andeks, tõlkida ma ei viitsi, nii et saage ameeriklasteks ja unustagem eesti keel. Lingi sain wildi kaudu ja järgnev jutt pärineb siit:

I’m concerned that my son has a secret girlfriend?

My 17 year old son has been very secretive with me lately, recently he has started to refuse to go to church with the family and tonight when I was going through his room I found a magazine with naked men in it. He obviously has a girlfriend that he is hiding from me that brought that magazine into my home and I am afraid they are having intercourse and I’m greatly concerned that he is going to get her pregnant.

What should I do about this?

Additional details (=lisatud hiljem)

He is not homosexual, we have taught him from the bible and he has learned through our church that this is not in God’s plan. I will not teach him about condoms, that is unacceptable, we have always taught him about abstinence and that is what God and his future wife expects from him.

I want to speak to our pastor about it but I am very afraid of what he would think we are teaching our son if he thinks we are allowing him to sneak a girl into his bedroom. That is clearly inappropriate and we are good parents, I am very afraid what he will think of us.

Tekib muidugi küsimus, miks peaks üks ema üldse oma lapse tuba läbi otsima, aga samas annab ülalolev tekst sellele vist omal moel ka vastuse. Tsiteerides iseennast – “AJUD!”

Uncategorized

Võrdõiguslikkus Kojamehe moodi

See mees suudab intervjuudel nii lolle asju öelda, et iga kord vaatad ja mõtled, kuidas see ometigi võimalik on. Seekord siis tema nägemus võrdõiguslikkusest, mille ta esitas Maire Aunaste saates:

Kruusimäe:

Mulle meeldib see, kui naine hoolib, millise välimusega mees välja läheb ehk triigib mulle särgi ära. Mulle meeldib ka, et naine mulle kohvi teeb.

Aunaste:

Mis sa vastutasuks pakud?

Kruusimäe:

Ma istutan lilli, mulle meeldib seda teha.

Ehk siis loo moraal – ideaalses suhtes teeb mees seda, mida talle meeldib teha, ja naine teeb samuti seda, mida mehele meeldib teda tegemas näha. Geniaalne. Aga mida üldse oodata mehelt, kes samas saates avaldas arvamust, et “naised tuleb viia ürgsete väärtuste juurde tagasi” – meenuvad kohe moslemiriigid, kus mehed kannavad ülikonda ja Rolexit, aga naised kannavad burkat. Sest ega siis ometi mehed ise selle pärast ürgsete väärtuste juurde tagasi ei kavatse minna, see oleks ju rumal!

Ajud, Tarmo, ajud.

art

fotoblogijad aidake!!!

Ma ise ei tea pildistamisest suurt midagi, nii et tahaks targemate abi. Võtan sel semestril ainet “Visuaalsed meetodid etnoloogias”. Maakeeli tähendab tuu, et õpitakse, kuidas visuaalseid meetodeid kasutades etnoloogilist uurimust läbi viia. Matsid ütleksid muidugi labaselt, et õpitakse kuidas pildimassina abil mingit keskkonda uurida, aga magistrant ei ole ometigi mats.

Aine on enam kui huvitav, aga konksuks on see, et semestri lõpus pole eksamit, vaid tuleb esitleda endatehtud võimsuspunkti*. Selleks tuleb valida üks linnaosa, käia ringi, teha pilti ja vaadata, mis sinuga rohkem rääkima hakkab, et sellele vastavalt teemat kitsendada. Etnoloogia keskendub eelkõige kogukonnasisestele suhetele, nii et ka sellega tuleb arvestada.  Üks tüdruk näiteks keskendub ainult ühele bussipeatusele, sellele, kuidas seal päeva jooksul seltskond vahetub ja iga “huvigrupi” jaoks on oma kellaaeg – varahommikul õpilased, siis turule minevad penskarid, siis asokad jne. Et siis üks väike koht kätkeb endas nii kirevat elu, mis möödajalutades silmagi ei hakka. Äärmiselt põnev lähenemine, aga loomulikult juba tehtud. Üks tüdruk intervjueerib ainult kahte Ihaste perekonda, et näidata, kui erinevad elud võivad nii lähedalt külgneda.

Aga minul on vähe kogemusi ja seetõttu ei oska ma ka teemat valida. Piirkonnaks valisin Supilinna, kuigi kõhklesin pikalt Supilinna ja Karlova vahel. Alguses mõtlesin, et keskendun eraettevõtetele, sest need on kõik ju millelegi spetsialiseerunud ja seega on neid külastavad inimesed erinevad. Supikas ei ole ju ainult Herne pood ja Õlletehase pood, seal on ka ökopood ja lemmikloomapood ja kodumajutus. Aga siis hakkas see mõte mulle esiteks liiga nõme ja teiseks liiga mahukas tunduma. Seejärel mõtlesin, et eriti lahe oleks keskenduda seltskonna vahetumisele mänguväljakul – päeval on seal lapsed, õhtul noored alkohoolikuhakatised (maa sool!) ja öösiti ning vastu hommikut käivad minusugused seal salaja oma koeri treenimas (poomi on seal hea õpetada, noh). Aga siin tuleb takistuseks muutunud ilm, sest nüüd olengi mina ilmselt ainus, kes seal käib. 😀 Nii et mina kah enam ei tea, mida valida.

Ahjaa, ma ei peakski ilmtingimata ise pildistama, võin ka teiste tehtud pilte kasutada. Lihtsalt idee on see kõige olulisem.

* miks öelda powerpoint, kui meil on ometigi nii kaunis emakeel?

hooker

Veel seagripiga seonduvaid numbreid ja küsimusi

Nagu teate, saab Delfis esitada küsimusi seagripi kohta, millele 12. novembril vastatakse. Üks inimene on püstitanud väga huvitavaid küsimusi (mõned tunduvad küll vandenõuteooriana sinna liigitatud, aga vähemalt faktilised andmed on siiski õiged, nii et mõtlemisainet kui palju), nii et otsustasin need ka siin ära tuua. Rõhutan, et olen üsna skeptiline osade väidete suhtes (näiteks selles osas, et 1918. aastal oleksid surnud AINULT vaktsineeritud – tahaksin näha, kust need andmed võetud on).  Samuti ootan huviga Tervisekaitseinspektsiooni gripispetsialisti Olga Sadikova vastuseid.

1. Miks Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) muutis 27. aprillil 2009 pandeemia määratluse? Varem olid pandeemia deklareerimiseks hulga karmimad nõuded, nüüd piisab sellest, kui haigus on ilmnenud kahes MTO piirkonna riigis.

2. Kuidas on võimalik, et seagripi vaktsiini patent registreeriti 2007. aastal, seega palju varem kadunud kuulsa Hispaania 1918. aasta gripiepideemia kadunud viiruse taasilmumisest? (Rentsi lisa: kindel on see, et viirused jagavad tõesti sama tüve H1N1, nii et kui tegu pole ka päris sama haigusega, on need siiski väga lähedased sugulased. Lisainfo.)

3. Millise kokkusattumuse tagajärjel sai president Sarkozy juba 2009. aasta 2009. aastal nägemuse 100 miljoni eurose investeerimislepingu allkirjastamiseks, et toetada gripivaktsiinitehast? Juhuslikult asub tehas Mehhikos, kus pandeemia alguse sai. (Rentsi lisa: haigus “avastati” teatavasti ametlikult alles aprillis) 

4. Miks meedia ei tuleta inimestele meelde, et  tavaline gripp tapab igal aastal 250 kuni 500 tuhat inimest, s.t. üle tuhande surnu päevas (MTO ametlikud andmed). Lisaks, miks meedia korrutab iga päev, et A H1N1 gripp põhjustab massilist suremust, kuigi faktid näitavad, et tegu on tavalise gripiga? Viie kuu jooksul on seagripi tagajärjel surnud umbes 2000 inimest ja tavalise gripi tõttu umbes 200 tuhat. Arvutage. 

5. Miks on vaatamata suremuse arvudele (2000 vs 200 000) mitmed riigid tellinud tohututes kogustes vaktsiine juba alates 2009. aasta juunist? Miks pannakse paika erakorralisi meetmeid, kui gripilaine on vähemohtlik kui varasematel aastatel?

6.  Miks mitmetes riikides on juba rakendamisel erakorralised (=sõjaolukorra) seadused, ilma et nende sisu oleks avalikustatud? (Rentsi lisa: selle väite kohta oleks küll huvitav lisainfot lugeda)

7. Miks veebruaris 2009 kutsus Prantsusmaa siseminister kõik reservsõjaväelased ja sandarmid valmisolekule, sest “suured sotsiaalsed rahutused on ette näha 2009. aasta suve lõpus”? (Rentsi lisa: väidetavalt on see täpne tsitaat prantsuse ajakirjandusest, ilmselt “Le Journal du Dimanche’st”)

8. Miks ameerika sõjavägi on valmisolekul kogu USA territooriumil? (Rentsi lisa: ma arvasin, et need tõprad on alati valmis).

9. Miks üle 800 koonduslaagri on viimastel aastatel ehitatud USA territooriumile (momendil on need tühjad)? Miks neid haldab FEMA (Federal Emergency Management Agency), kes sekkub suurte katastroofide puhul USA territooriumil (nagu tsüklon Katrina puhul) ? (Rentsi lisa: ma ütlesin, et kisub vandenõuteooriaks ära)

10. Miks sadu tuhandeid kirste on erinevates osariikides ladudes seismas ja miks igas maakonnas on kaevatud ühishauad? (Rentsi lisa: vt. eelmist lisa)

11. Miks 600 Suurbritannia neuroloogi said 29 .juulil 2009. Konfidentsiaalse kirja Health Protection Agency (HPA) poolt, kes neid kutsub olema eriti ettevaatlik Guillain Barré sündroomi tulevase arvukuse tõusu suhtes (väga tõsine degeneratiivne neuroloogiline haigus, mis vallandub valdavalt pärast vaktsineerimist) ? Ja miks see sama agentuur ei ole teavitanud inimesi, kes « saab kasu » sellest vaktsineerimise kampaaniast? (Rentsi lisa: nii palju siis konfidentsiaalsusest)

12. Kuidas on võimalik, et 5. märtsil 2009., firma Baxter nakatas 72 kg vaktsineerimismaterjali, segades H5N1 linnugripi viiruse ja H3N2 tavalise inimese gripi viirusega enne kuude erinevasse riiki saatmist ,kas turvameetmed tagavad õnnetuse välistamise ? Võimatu, see tegu on tahtlik. Seda kinnitas mulle üks bioloogia professor.

13.  Miks meile ei räägita, et gripivaktsiin – mis on olemas juba 40 aastat – ei ole andnud kunagi positiivset toimet selle haiguse vältimiseks ja toimib isegi vastupidiselt? Rahvusvaheline uuring on näidanud, et vaktsineeritud populatsioonis on haigestumisi rohkem kui mitte vaktsineeritud grupis.

14. Miks varjatakse meie eest, et 1918. aastal surid vaktsineeritud inimesed Hispaania grippi ja ellu jäid mitte vaktsineeritud? Sellest võiks järeldada, et nad surid vaktsiini tagajärjel, mitte gripi tagajärjel?

15. Kui vaktsiinidel on nii vähe kõrvaltoimeid, kuidas siis tervishoiuinstantsid seletavad, et Prantsusmaal sclerosis multiplekside arv tõusis 25 tuhandelt 85 tuhandeni pärast B hepatiidi vaktsineerimise kampaaniat?

16. Miks varjatakse, et kõik XX saj. epideemiad on tekkinud pärast vaktsineerimiskampaaniaid? (Rentsi lisa: minu meelest on siiski olnud ka hulgim vaktsineerimisi, millele pole ühtki epideemiat järgnenud.)

17. Miks lubatakse lisada tulevasele H1N1gripi vaktsiinile lisaainet nagu skualeeni (proportsioonis üks miljon rohkem – ma kontrollisin üle arvutused kuna ma ei uskunud seda!) kui samas USA esindajate koda tunnistas, et see on Golfi sündroomi põhjustaja, sündroom, mis tekitas 180 tuhande GI haigestumise (25 % sõjaväelastest) pärast antraksivastast vaktsineerimist? Märkus : skualeen on ära keelatud föderaalkohtuniku poolt alates 2004. aastast!

18. Miks esimesed populatsioonid, keda vaktsineeritakse on rasedad ja lapsed, kui tavaliselt on vanurid sihtgrupiks? Viimaste puhul pidi neil olema immuunmälu Hispaania gripi suhtes!!! (Rentsi lisa: tegelikult oli 1918. aasta viiruse eripäraks just see, et see ohustas eelkõige noori inimesi)

19. Miks usaldatakse sundvaktsineerimise protseduurid vabatahtlikele üliõpilastele või sõjaväelastele ja mitte arstidele? Miks ükski arst ega haigla ei saa vaktsineerida? Kas nad kardavad valetsertifikaate?

20. Miks 50 % Inglismaa arstidest keelduvad vaktsineerimisest uue vaktsiiniga ? kas nad ei usalda uue vaktsiini ettevalmistamisprotseduuri?

21. Miks tutvustatakse Tamiflud kui tõhusat viirusevastast preparaati ,kuigi kõik selle toote kasutamise kampaaniad on osutunud mitte tõhusateks? Lisaks tekitab see ravim mitmeid psühholoogilisi ja neuroloogilisi häireid, kuni enesetappudeni välja, inimeste hulgas kes seda tarbivad.

22. Miks tervishoiu instantsid – kes tahavad meile head ja kaitset – lubavad uut tüüpi vaktsiini, mida testitakse otse sadade miljonite katseloomade peal (s.t. meie) ilma, et tavapärast turulelaskmise protokolli oleks järgitud ja ilma ühegi ohutuse garantiita? (Rentsi lisa: tuletan meelde, et Poolas tõesti testiti seda rahapuuduses asotsiaalide peal, kellest mitmed surid, nii et see väide ei ole sugugi nii kujundlik, kui meile meeldiks arvata)

Päris huvitavad, eksole? Kui sellest väheks jäi, võite juutuubist vaadata, kuidas endine tantsutüdruk nüüd peale vaktsineerimist tõmbleb, ja mõelda, miks sellest ometigi eriti ajakirjanduses ei räägita… Rents ise tahaks teada, miks kuradi pärast peaksime me end USA presidendi üleskutsel vaktsineerima, kui tema ise seda teinud pole ja ka oma lapsi ei vaktsineeri? Põhjendus, et tema perele vaktsiini ei jätku, on lihtsalt absurdne.

faith

veidi lisainfot seagripi kohta

See on väga lihtne joonis, mis näitab ära, kui suur osakaal on olnud seagripil viimase 300 päeva jooksul. Nagu näha, siis mitte just eriti suur. Et mitte öelda tähtsusetu. Kui pildi peale vajutate, saate seda suuremalt vaadata ja näha, mida tegelikult karta tuleks, kuigi eelkõige selgub sealt siiski, et see, kuidas keegi oma hinge eest hoolt kannab, on igaühe isiklik asi, aga elunatukest aitab siiski kõige paremini hoida tervislik toit, piisav liikumine ja kondoom. 🙂 

dogs · hooker

Minu elu on koduperenaise feil

Tegime eile Adamiga pirukat. Ma ei tea muidugi, kas pirukas on päris õige sõna, aga tema jaoks on cake ja pie täiesti erinevad asjad ja eilne oli päris kindlasti pie, mille eestikeelne vaste on sõnaraamatu järgi pirukas. Mina teen kooke ja tema teeb pirukaid.

Vahe on näiteks selles, et mina keeran silma järgi vajalikud asjad kokku, lisan sooja (vahel isegi sulatatud) võid, panen ahju ja kui tundub, et on paraja tooniga, võtan jälle välja. Tema hoidis võid ja vett sügavkülmas, või lõigati väikesteks kuubikuteks ja lisati segades muule mandile, et see liiga ühes kohas koos oleks ja oleks tegu rohkem “helvestega”. Vett lisati lusikaga ja lõpuks panime 10 ja pool teelusikatäit, sest “10 on alati natuke vähe, aga 11 liiga palju”.  Seda asja pidi veel rullima, kusjuures hunniku mätsimisel pidi kätega ettevaatlik olema,  et või käte soojusest liigselt ei sulaks. Selline paras ajukepp ühesõnaga. Maitse tuli küll lõpuks ilgelt hea, aga ma ei viitsiks kunagi ise sellist vaeva näha. Selle pärast ei tule mul ka kunagi pannkoogid välja, et mul ei ole toitu valmistades piisavalt viitsimist pliidi ääres passida, eelistan neid hoopis Maša juures söömas käia.

Koristamine ka ei edene sugugi. Nõudepesemise vastu pole mul midagi – enam, sest umbes aasta aega peale nõudepesijana töötamist ei tahtnud ma enam musti nõusid näha kah, – aga koristamiseks pean ma ennast hirmsal kombel kokku võtma. Praegu on mul õnneks teataval määral moraalne õigus koduga seotud kohustused veidi rohkem K kaela lükata, aga muidu oli sellega alati jama, sest me mõlemad oleme üsna laisad ja kui ühel tuli koristamistuju, üritas ta alati ka teist kampa meelitada, mille tulemuseks oli umbes selline pilt nagu siis, kui te võtate kaks hästi kõva kivi, loobute igasugusest jahutegemise mõttest ja hakkate neid lihtsalt teineteise vastu taguma, et näha, kas kuidas sädemeid lendab.

Samas emainstinkt tundub mul kohati täitsa olemas olevat, sest kui mingid vääksud mulle juba kaela peale pandud on, suudan ma nende eest üsna talutavalt hoolitseda. Näiteks ärkasin ma mõlema koera puhul nende kutsikaeas iga nende liigutuse peale üles ja Oskari puhul esines mul isegi väike kanasündroom – alguses mõtlesin ma kogu aeg, kas ta norskamine on normaalne ja kui ta vanemaks sai ja nina kasvas, hakkasin öösiti üles ärkama selle peale, et ta EI norsanud. Korra käisin isegi kontrollimas, kas ta ikka hingab. Koerte hällisurmast pole küll kuulda olnud, aga iial ei või teada. 😀

Inimlastest rääkides võib öelda, et tegelikult on Erik ja Epp ka hoidmisega üsna armsaks saanud. Ja kui paar päeva tagasi nägin, kuidas hunnik ca kahe aastakümne vanuseid poisse käituvad nagu viieaastased, tundus isegi see suht nunnu olevat ja mitte sugugi ainult selle pärast, et meie hispaania ja portugali vahetusüliõpilased ongi iga nurga alt armsad. Neil oli muidugi põhjust kah, sest nii uskumatu, kui see ka meie jaoks tundub, nägid na elus ESIMEST korda lund ja ma tahaks teada, kes suudaks sellises olukorras lumesõjast ja kilkamisest loobuda. Kui lumi jälle maha tuleb, peaks neile õpetama, kuidas lumememmesid tehakse. 😛

P.S. Tagantjärele kõikidele isadele ka head isadepäeva! Loodetavasti on teie lapsed tublimad kui minu isa omad ja oskavad ikka teie arvutimängud tööle saada, sest meie vennaga feilisime eile selles haledalt.

Uncategorized

Mitte-elu nigu kinu

Nägin täna öösel unes, et ma olen A-rühma viies liige (või kuues, sest vahepeal visati neile ju võrdõiguslikkuse nimel mingi piff lisaks). Me põgenesime kuskilt väga kavalalt hääletamise teel ja kuna sõjaväepolitsei meid aktiivselt taga otsis, olid kõik peale minu muidugi maskeeritud. Et siiski Hannibaliga kohtuda, läksin rekka juurde nö oma koerale vastu, kes samuti sellega saabuma pidi (jaa, väga kaval plaan, Atu näitlejatöö oli lausa meisterlik) – ja Hannibal oli ka seekord lausa geniaalne olnud ja end kaasrekkajuhiks maskeerinud. Ainus väike ebakõla oli selles, et ajal, mil politseinikud ennastunustavalt rekkat läbi otsisid, ajas Hannibal minuga täies südamerahus eesti keeles juttu – kui küsisin, kas see tema meelest veits reetlik ei ole, mõtles ta hetkeks järele ja otsustas, et jah tõesti, lähme inglise keelele üle.

Aga ei läinud, Hannibal vahetus hoopis K-ks, kellega me noorte armunutena välja kevadpäikese kätte suitsule läksime. Pärast esimest mahvi meenutas mu keha mulle hoogsalt, et mul hakkab suitsetamisest paha, nii et pidin isegi unenäos lahe olemisest loobuma ja selle asemel koeraga mööda parkimisplatsi ringi jooksma. Ja seejärel istusin ma hoopis ühe tuttava psühholoogihakatisega teetassi taga ja rääkisin temaga abielu toimimise alustaladest.

Hei-hoo.

faith

Rents kui hullubullumagnet

Mul on üks väga kummaline austaja. Reaalsusega ei tundu tal erilist sidet olevat, sest on üsna selgelt näha, et ta on iseenda pähe ehitanud mingi rohkem kui imeliku kõverpeegli ideaalsest Rentsist ja kõik kõrvalekalded, mis päris elus ilmnevad, ajavad teda hirmsasti vihale. Seetõttu ei suhtle me eriti tihti, paar korda aastas võtab ta minuga ühendust, avastab umbes poole tunni jooksul, et mina olen mina ja läheb ilmselt kuskile nutma. Seekord näiteks avastas ta imestust selle üle, kuidas ma ometigi üliõpilaste karjatamisega hakkama saan, sest ma olevat ometigi nii “õrnake”. Jepp, just seda sõna ta kasutaski, see peaks tema reaalsustaju kohta piisava pildi andma, sest uskuge mind, ma ei ole päris elus sugugi vähem külma südamega mõrd.

Miks ma talle ÜLDSE meeldin, ei ole mul õrna aimugi, sest ta on avalikult nats ja mina omakorda olen üsna avalikult välja näidanud seda, et igasuguste vastavate ilmingute peale vajub mul kohe sellise hooga ära, et kui see võimalik oleks, kukkuksin ma läbi põranda. Igatahes on ta selline kummaline kiilaspea, kes jutlustab avalikult tiblade nõmedusest ja samal ajal, ülla-ülla, käib välismaal tööl ja ei plaanigi enam kunagi Eestisse tagasi tulla. Arvake ära, kas ta kohaliku keele on selgeks õppinud? Loomulikult mitte, ta rääkis uhkusega sellest, kuidas ta peale seal riigis elatud poolt aastat oskab juba “Tere” ja “Head aega” öelda ning lisaks küsida, kuidas kellelgi läheb. Tegu on muide keelega, milles iga eestlane poole aastaga võiks enamvähem suhtlustasemele jõuda, kui ta keelekeskkonnas elab ja viitsib ka ise veidi vaeva näha. Vähe sellest, et tema ilmselgelt ei viitsi, julges ta end veel võrrelda kohalike “tibladega”, kes “pole terve elu jooksul keelt ära õppinud”. Kui ma ütlesin, et sel tasemel oskab isegi iga “tibla” eesti keelt ja on naljakas, et ta üldse sel teemal sõna võtab, kui ise samamoodi parema palga pärast riiki vahetab ja pole vaevunud endale isegi riigikeele õpikut hankima, solvus ta muidugi jälle.

Ma arvan, et meie suhe areneb õiges suunas. Loodetavasti tuleb ta järgmine kord sõrmusega.

faith

Töö-ööde ori

Ma olen ju ometigi juba teist nädalat tööl, viimane aeg muljetada. Öövahetused on muidugi väsitavad ja välisüliõpilased tekitavad JUBA tahtmise ülalolevalt pildilt Homeri poosi laenata – omamoodi on nad isegi nunnud ja armsad, aga nad raisad on ju emme kaitsva tiiva alt minema saanud ja tahavad nüüd iga öö juua. Ja seda ei taha nad teha mitte oma toas, kus see mind sugugi ei häiriks, vaid ilmtingimata keset koridori, selle käigus sellist lärmi tekitades, et keegi magada ei saaks. Majal on kuus korrust, aga iga kord, kui mingi jama on, teavad kõik töötajad ütlematagi, et kontrollida tuleb just neljandat, kus välikad elavad.

Ma ei taha nendega liigselt pahandada, ise ju ka tudeng, aga kui nad ikka peale öörahu lärmavad, pean ma ju usinate tudengite une peale ka mõtlema. Nii ma siis käingi neile seletamas, et kuulge, tolgused, teil oleks nüüd aeg baari edasi minna. Esimene kord küsisid nad üllatunult, et kas ma ei hakkagi neid millegagi ähvardama – arvata on, et ma ei hakka kedagi ähvardama, kui ta normaalsest jutust aru saab. Siiani on enam-vähem saanud. Kui ma avastan, et koridoris on läbu, koristatakse see kenasti ära, kuigi naljakas muidugi, et seda täiskasvanud inimestele meelde tuletada tuleb. Ja eile öösel suutis keegi ikkagi suitsuruumi oksendada. Aga selliseid frukte olen ma ka mujal näinud.

Mõni suudab pesast lennates ka vastu puud põrutada ja pea katki lüüa. Eile pidin ühele saksa poisile kiirabi kutsuma, sest alkoholist tiivustatud väike õhulend oli nii mõjus, et tahtis suisa nõela abil lappimist saada. Poiss ise oli täiesti rahulik, nagu seisus nõuab, sõbrannad olid rohkem need, kes ehmunult sädistasid ja pabistasid.

Hoopis erilisemateks fruktideks on aga näiteks koristusmeeskonna liikmed, kes hommikul näiteks võivad olla üks ühes ja teine teises koridori otsas ja sealt teineteisele karjuda, kui hirmsad joodikud ja litsid need üliõpilased ikka on. Üliõpilaste magamistubade uste taga! Ühe päeva nael oli see, kui nad hakkasid valjult arutama, kus nad seksivatele paarikestele peale on sattunud – kuulad ja vägisi tekib tunne, et tädid oleksid tegelikult tahtnud kampa astuda, aga häbenesid. Lisaks veel avaldus, et välisüliõpilased ei saa tegelikult sinna midagi parata, et nad joodikud on, sest välismaal* ju kõik joovad. Minu hämmeldunud näo peale selgitati kohe lahkelt, et see on ju filmidest näha, kuidas seal kõigil kogu aeg klaas käes on… Minu väide, et ma olen mõnda välismaa soppi oma silmaga näinud ja päris kõik seal nüüd küll ei joo, oli kurtidele kõrvadele.

Aga see kõik on pigem naljakas ja huvitav, mitte ebameeldiv. Inimesed on sõbralikud ja nii inglise kui vene keelt saab harjutada nõrkemiseni – võimalus, mille eest ma ainult tänulik olen. Ja lähemad töökaaslased on head. Just nimelt head, ma ka alguses olin ootaval positsioonil, sest minu kogemuse järgi tähendab hea inimene peaagu alati inimest, kes miskipärast oma tõelist olemust varjab, nii et ei ole teada, mis nurga alt sealt nuga oodata on, aga tundub, et nad on tõesti head. Vist.

* välismaa – müstiline suurriik, mis laiub üle kogu Eestit ümbritseva Maa ja hõlmab kõike peale Venemaa ja endise idabloki, sest iga loll teab, et need on just nimelt Venemaa ja endine idablokk, mitte välismaa.

Nii et tegelikult on elu selline: