Uncategorized

pläust

Oeh, elu on nii raske. Kuidagi läheb alati nii, et ükskõik, kui kenasti sa oma aega ei planeeri ja semestri jooksul korralikult asju ära ei tee, sess lööb sind ikka ootamatult noaga selga. Tegelikult ei tohiks ma bien sûr üldse vigiseda, sest minu “sess” kestab ainult järgmise nädalavahetuseni. Sel nädalavahetusel saab üks aine tehtud ja järgmiseks loodetavasti kaks tükki veel ja edasi on puhas lebo. Aga närvi ajab ikka, kui tahaks kah poppide inimestega kinno minna, valisin PÖFFi raames neid sada tükki välja (alustuseks näiteks “Raevu”, “Prohveti”, “Jänku ja pulli” ja “Kumminuku”), aga kinno ei jõudnudki, sest pidin nohiku kombel kodus prantsuse keelt õppima.

Lisaks on see väga alatu, kui poola keele õppejõud järsku otsustab, et kuna me loodrid oleme olnud, peame me ikka eksami tegema. Järgmisel esmaspäeval. Ma ju ei oska, sest ma olen terve semestri looderdanud! Nii et karta on, et mu kallid vanembad mind sel kuul enne jõule ei näe. 😀

Ahjaa, selgus, et stipijagajad sel aastal kontinentidevaheliste sõitude hüvitamiseks üle 15 tuhande krooni ei erasta, nii et ma pean ikka oma rahakotiraudu kah üsna hoogsalt liigutama. See tähendab, et terve käimasoleva kuu palk läheb viisa ostmiseks ja reisikindlustus jääb ilmselt tegemata.

P.S. Õed feministid, meie püha kohus on Poola meelt avaldama minna, sest selgus, et neil raiskadel on siiani abort kogu riigis keelatud! Mis riik see on, kus naine ei saa isegi oma keha üle otsustada, mootorrattalubadest rääkimata? Sitaviklade jagamise organiseerib Rojuke, ma toon tõrvikud.