faith

Sooner or later we’re all someone’s dog

Tüdinenud mõrd on oma selle aasta ainsa jõulukingituse ära pakkinud, trenni teinud (järgmise aasta stripparite meistrivõistluse karikas TULEB minu kapi peale, pean ainult leidma kellegi, kelle kodus on piisavalt ruumi, et ma sinna posti saaksin püsti panna), juukseid kamminud, ohates küüsi viilinud, marutõbise näoga ringi vahtinud ja on nüüd täiesti tüdinud. Mis mõttes veel 2 tundi kojuminekuni? Praegu on ju juba ajusurm!

Lõpuks jõudsin isegi sisevaatluseni ja avastasin ehmatusega, et neil koristajatel, kellest ma siin rääkinud olen, võiks olla lausa hämmastav sarnasus minu ja Maarja tulevikuga – üks neist vihkab valimatult kõiki ja teine on loomu poolest küll sõbralik, aga väga väga sarkastiline. Mina olen siis eeldatavasti see teine, üldine misantroopia jääb vist rohkem Maša pärusmaaks, mina pean kõiki lihtsalt loomadeks.

P.S. Minu viimaste päevade kõige põnevamad avastused on olnud prantsuse keele subjunktiiv ja gerundiiv, tahaks kohe teada, miks meile koolis nii põnevaid asju ei õpetatud. Viva le geek!