huvitav, mida see tähendada võiks?

Mul on üks endine kooliõde, kes isegi teetassis oleva mulli kohta alati arvas, et see on mingi märk tulevikust, mis kindlasti lahtimõtestamist vajab. Nii et huvitav, mida see algava aasta kohta ütleb, kui aastavahetus on väga meeldiv, aga kolm tundi peale seda hakkab ilget jama tulema? Esmalt laamendasid mingid tüübid siin ja lõhkusid lambid ära, siis oksendas keegi trepile ja hiljem leidis Liisa (mitte mina, sellist õnne pole mulle antud) vannitoast alasti magava tüdruku. Nii et talle toob uus aasta palju alasti tüdrukuid? Orientatsioonimuutuse ehk?

Tahtsin veel paar päeva tagasi kirjutada sellest, kui jube on eesti firmadega asju ajada jne, aga nüüdseks on nii palju kogemusi ka teiste firmadega, et võin julgelt öelda, et inimeste ahnus ja rumalus ning bürokraatia lõppematus on universaalsed. No kas või see, et viisa saamiseks on mul vaja arstlikku läbivaatust ja otse loomulikult on Eestis ainult üks arst, kes on kõlblik seda röntgenipilti tegema ja mu kopsu kuulama. Muidugi on ta praegu puhkusel – aga tuleb õnneks varsti tagasi. Ja selliseid esmapilgul (ja enamasti ka järgmisel pilgul) täiesti absurdsena näivaid asju on pea igas firmas. Kui mitte bürokraatiat, siis kas või seda, et klienditeenindajaid on koolitatud informatsiooni enesekindlalt edastama – nad ei tohi öelda, et neil pole õrna aimugi, sest see võib neile jama kaela tuua. Näiteks suhtlesin ühel päeval telefoni teel ühe pangaga – esitades päeva jooksul kolmele klienditeenindajale täpselt sama küsimuse ja saades kolm erinevat vastust. Õnneks oli üks neist ka õige. 😀 Kusjuures ei saa öelda, et nad oleksid küsimusest valesti aru saanud, sest seletasin kõike väga põhjalikult, samuti ei olnud tegu mingi eriti keerulise tehnilise küsimusega. Tegelikult väga kasulik kogemus, õpetab skeptilisemalt suhtuma ja on vähemalt mulle juba teatava zen-suhtumise külge kasvatanud. Täna näiteks saatsin ühele inglise firmale äärmiselt ametliku ja külma kirja, ilma et see endas erilist emotsiooni oleks tekitanud, kui ehk välja arvata uhkus selle üle, et selgus, et ma tean kõiki neid väljendeid – ja mul pole õrna aimugi, kust need mulle külge on kasvanud. Ulme.