anna kannatust

Räägime trennist

Ma pole ammu PÄRIS trenni teinud, selles mõttes, et käiks kuskil neli korda nädalas poksikotti või sõpra tagumas, nii et viimased paar aastat olen ma tegelikult teinud ainult aeroobset trenni – s.t. kui sul on koerad, võid sa ju ühe päeva vahele jätta, aga peale seda pead ikka nendega tunniajase jalutuskäigu tegema. Sel ajal, kui nad on rihmas, hoolitsevad nad ise selle eest, et mu pulss liiga madalale ei langeks (ma lasen neil enamasti tempo valida, sest see tähendab, et ma ei pea kõnnitee pealt sitta koristama, samal ajal koeri käe otsas hoides, sest sel viisil kannatavad nad lahtipääsemiseni välja) ja kui nad lahtiselt on, üritan sellega ise tegeleda. Koerad liiguvad nagunii kiiremini. Samas on tihtipeale tulemuseks 20 minutit jõlkumist, millest ei ole kokkuvõttes midagi kasu, peale seda, et vampiirilarhv veidi päikest saab. Ei, tegelikult ei saa, sest viimasel ajal on iga kord, kui ma uksest välja astun, polaaröö vastu vaadanud.

Aga okei, see pole üldse oluline, keda see südamelihas ikka kotib, eksole. Esiteks oleks mul esimest korda viie aasta jooksul veidigi AEGA trenni teha ja energia ülejääk tekitab kohe tahtmise veits rabeleda. Ja teiseks avastasin ma ühel hetkel üllatusega, et spagaat ei lähegi enam maha – ja see on sellise taandarengu kohta veel vähe öeldud, tegelikult on tulemus selline, nagu oleks Usain Bolt valele poole jooksma pistnud. Trenni minna ma hetkel ei saa, sest mingit aeroobikat ei viitsiks ma teha, postitantsuga, millesse ma tänu kroku blogile armusin, Tartus tegeleda ei saa ja võitlusklubi, kus ma varem käisin, ei taha enam tühikargajaid, vaid on aastamaksu kehtestanud (mina teatavasti saaksin kuu aega trennis käia). Aga see-eest hakkasin ma juba ca kuu aega tagasi süstemaatiliselt jalgu venitama. Oma kunagise treeneri jutust ja eestikeelsetelt saitidelt mäletasin (ja kordasin), et päris iga päev ei soovitata venitada, pigem ülepäeva – selle soovitusega ei olnud ma ilmselgelt rahul, nii et vaatasin, mida ameeriklased arvavad, nad on ju ilmselgelt targemad. Voila! – nemad soovitavad seda suisa kaks korda päevas teha. Nii et ma leidsin kuldse kesktee, enamasti venitasin korra päevas (pigem öös) ja vahel, kui oli teada, et tuleb eriti pikk ja tõenäoliselt sündmustevaene töö-öö, kaks korda (eeldusel, et jalad end normaalselt tundsid ja teine kord oli lühem ja vähemintensiivne, sooja tegin ikka ühtemoodi). Alguses muidugi vähem, ei tõstnud ühe korraga koormust lakke.

Props on aga selles, et viimasel ajal on mul tunne, et paremuse poole see asi küll ei liigu, muidu on okei, aga kui venitamiseks läheb, on jalad nagu pakud. Varasemast mäletan, et kui oli ülepinge, siis tuli lihtsalt koormusega veidi tagasi tõmmata ja läks päeva-paariga üle, aga see on juba üle nädala nii. Mingit valu ei ole, lihtsalt on kanged, rääkimata sellest, et lihaserebendi tunneks isegi minusugune tuim inimeseloom ära. Huvitav on ka see, et osad asjad, mida ingliskeelsetel saitidel rõhutatakse, ei valmista üldse probleemi – näiteks sirgete jalgadega ette kummardudes võin vabalt suvalisel hetkel peopesad vastu maad panna. Ehk siis väga suur vahe erinevate lihaste venivuses. 

Nii, ma tean küll, et osad teist on trennipeded, kroku raudselt – mida ma tegema peaksin? Tagasi tõmbama, kuigi peale lihasejäikuse muid probleeme ei ole? Rohkem survet avaldama, kuigi see läheb juba veits valusaks? Staatilisele rohkem rõhku panema? Või lihtsalt teesklema, et mind ei häiri see, et harkispagaat kipub hetkel miskipärast kuskile 120 kraadi juurde jääma?

P.S. See, kes pildil spagaati teeb, on Kimberly Wyatt, kes pea igas Pussycat Dollsi videos oma jalga loopida armastas. Nagu näha, tuleb see tal üsna kenasti välja kah.

16 kommentaari “Räägime trennist

  1. Sa enne venitamist ikka jalad soojaks ka tegid? St venitama peaks näiteks pärast koertega võidujooksmist. Sada kükki võib ka eelnevalt teha, igaks juhuks. Muidu lase aga edasi.

    1. Jaa, ca pool mu venitamisest on töö juures, seal jooksen enne treppidest üles-alla, sest see peaks kõige paremini tagumisi reielihaseid ka mängu võtma, ja seejärel teen mingeid klassikalisi soojendusharjutusi juurde (jalaringid, -viibutused, väljaasted). Kodus teen eelkõige lihtsalt igasugu kükke + eelmainitud klassika.

  2. kuidas sa venitad?

    miks suusatamine / jooksmine trenniks ei sobi?

    spagaat, issand, ma olen õnnelik, kui jalad täisnurkselt harki saan aetud. sul on mingi võimlemise kogemus vist?

    1. Ma käisin ca 6 aastat karatetrennis – kui tahad kellelegi jalaga vastu pead koputada, pead paratamatult ka painutama. Aga korra nägin, kuidas meie trenni tuli tüdruk, kes soojendust tehes sirge jala üles tõstis (üle 180 kraadi) ja seda siis sujuvalt keerutas – balletitrenn oli kinni pandud ja ta otsis midagi uut. 😀 Kõik vahtisid suu ammuli, seda enam, et ta oli üsna kena tüdruk kah.

      Aga iseenesest venitan enda meelest täiesti tavaliselt – kõigepealt üks jalg ees (alustades sellest, mis kehvemini paindub), seejärel teine ja siis harkispagaat. Internetist lugesin, et enne tuleks teha igasugu pea vastu põlvi surumist jms, ma ei ole selle peale varem tulnud, olen seda lõppu teinud. Samuti lugesin internetist, et harkispagaati ei tohiks teha nii nagu ma enamasti üritan (st võimalikult püstises asendis olles, et keharaskus kaasa aitaks), sest see on liiga järsk, vaid tuleks olla harkistes ja selles ettepoole venitada. Aga ma kardan, et seal ei saa kõik lihased võrdselt pinged ja asi ei hakka normaalselt edenema.

  3. Mu meelest Tartu Arcticus või MyFitnessis on lausa eraldi trenn nimega Stretching. Äkki tasuks seal üks kord hiilimas käia? Seda enam et Myfitnessis on esimene kord täiesti tasuta.

    1. Ohh, see on väga lahe mõte – kuigi see on Arcticus, klubis, mis hinnakirja isegi avalikult üles ei pane, mis juba ütleb üht-teist.

      P.S. Ma jõudsin juba netist uurida, et stripiposti saab tellida juba ca 200-300 dollariga.

      Edit: Türbel, seda stretchinguosa neil enam ei olegi treeningplaanis ja ei ole kavas sinna seda enam panna kah. Mingi superjooga on samas küll.

  4. Aga proovi hoopis midagi uut. Näiteks capoeirat. Tund pool trenni sisaldab endas nii venitusi, soojendusi kui muud põnevat. Ise olen väga rahul. (Ja tegelen ka sellega tartus).
    Kohe kui ma uue hooaja kuulutuse tehtud saan (juhtub homme arvatavasti) viskan lingi. 🙂

    1. Mainin igaks juhuks, et ma saan trenni tulla ainult kuuks ajaks – paljude spordiklubide jaoks on see juba big no-no, tahetakse kohe aastamaksu ja mida kõike veel.

      1. Kuu aega püsib ilmselt lumi maas, käi lihtsalt suusatamas? Mingit sisulist ala pole kuu aega mõtet sipsida, või kui, siis ainult meki suhu saamise mõttes.

        Ronimistrenni julgen ka soovitada. Tartus – http://www.firn.ee/show.php?id=266.

        Spagaadi üle mina sinu asemel ei põeks 🙂 Peaasi, et üle ei pinguta nende painutustega… Karates öeldi, et näiteks kõrget yoko gerit pole üle 30-aastastel mõtet poovidagi, vigastuse oht on suurem kui puhta soorituse tõenäosus.

        1. Hmm, see ronimistrenn kõlab küll põnevalt. Praegu meenub, et üks sõber töötab seal juhendajana kah.

          Mul on kuskile aju tagumisse soppi kinni jäänud eeldus, et hea painduvus on osa inimese kontrollist oma keha üle, elastsed lihased teevad nii mõndagi lihtsamaks. Õnneks on mul 30ndani veel üle viisaastaku aega, tuleb ainult loota, et ka mu lihased on sellest teadlikud. 😀

  5. Issand kui jube. Kohe tuli meelde, kuidas ma korra lolli peaga* pärast bodycombatit (või misiganes body asi see seekord oli, kus ma lolli näoga vehkisin) ennast KORRALIKULT venitada otsustasin ja astusin sisse järgmisesse tundi nimega Body Harmony Yin. (Rõhk sõnal HARMONY). Seal tehti meile selgeks, et need hirmsad asendid, millesse me ennast keerama pidime, lähevad kergemaks õige hingamise abil. Neis asendites ei olnud üldse kuradi võimalik hingata. Surin seal vaikselt, üritaisn mitte krampi minna, ja vaatasin, kuidas minu ümber istuvad lapsed, vanurid ja paksud ennast mängleva kergusega sõlme väänasid. Emotsioon oli täpselt selline nagu Dylan Moranil joogatrennis (vt. What It Is).

    *minu painduvuse piir on pärast hirmsaid soojendusi ja nädalatepikkust venitamist kummardades sõrmeotstega võib-olla maad puudutada

  6. Ja mul lähevad peopesad sirge põlvega vastu maad minimaalse soojendusega, aga harkspagaat mitte oluliselt üle täisnurga ja mitmesugused katsed seda asja parandada on sageli rebestustega lõppenud. Isegi siis, kui ma olin alla 30.

  7. Mine siis vaata seda ronimist! See on ühtlasi võimlemise / painduvuse / jõu trenn; eesmärgiks on tasakaal ja kontroll keha liikumise üle.

  8. Lubatud sai juba mitu päeva tagasi kuid kahjuks erinevatel põhjustel ei ole linki mul ikka veel jagada. Aga info saan ikka ära öelda.

    Capoeira on võitluskunst, milles põimuvad omavahel tants, mäng, muusika ja võitlus.

    Trennid toimuvad:
    Laulupeo pst. 25, Laululava ruumides, II korrus (Tartu)

    Esmaspäeval 20:00-21:30
    Kolmapäeval 20:00-21:30
    Neljapäeval 20:00-21:30
    Reedel 20:00-21:30

    Hind: 300kr/kuu, esimene trenn TASUTA.
    Ole algaja või capoeirista, tase ei oluline ning kõik oodatud trenni.
    (selga riided, mis võimaldavad paindumist.)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.