Mitte minu omi muidugi, sest mina olen ju naine ja seega mõtlemisvõimetu. Aga sattusin täna lugema kahte artiklit (seda ja seda), mis on üsna ühte auku ja väljendavad samu tundeid, mis mindki viimasel ajal valdama on hakanud – et miskipärast kultiveeritakse arvamust, et töötu on oma saatuses alati ise süüdi, kui mitte muudel põhjustel, siis karmaga saab ikka kõike põhjendada. Usklikel on eriti hea, kristlus lubab ju ka vana-vanavanemaid süüdistada. Ja teiseks muidugi see, et töötu olemine on mõttetult keeruliseks tehtud, eriti maakohtades.
Pärdikute päevaraamat 
Ma räägin Sulle nüüd ühe saladuse.
Aastail 2007 – 2008 võtsid USA ja Euroopa kodanikud ning väike-ettevõtjad enneolematus üksmeeles vastu pakti hakata üle öö laiskadeks, lollideks, lohakateks ja riigivaenulikeks, üritades riikidelt välja pressida nii palju kui töötuile vähegi antakse, loobudes omalt poolt riiki maksudega toetamast.
Eestlased on ühed sõnapidajamad.
See on üüratu vandenõu Rothschildide, Bank of Englandi, vabamüürlaste ja Föderaalreservi vastu.
Igasugu josingutel soovitaks aga Somaaliasse sõita, seal tööd otsida, palgast ära elada ning eeskuju näidata, et tubli inimene saab kõikjal ja alati hakkama.
Tegelikult on kõige süüdi Ansip.