koeraomanikele

Paar inimest on koerakasvatuse kohta nõu küsinud. Vaadake siis – kuigi mina (kui rumal inimene, kellel vahel mõistusest väheks jääb) arvan siiski, et vahel on ka füüsiline karistus õigustatud. Kui koer näiteks uriseb lapse peale, ei hakka sa ta tähelepanu mänguga kõrvale tõmbama, sa teed talle kohe selgeks, et ta on oma võimupiiridest lubamatult välja astunud. Üldiselt on alistamine (näiteks selili surumine) minu jaoks asjalikumaks osutunud, kui löömine.

3 kommentaari

  1. koertega tulebki rääkida koerte keeles. löömine ei anna mitte kunagii soovitud tulemust, sõimamine ja vana asja meeldetuletamine ka mitte. kui on vaja näidata, et koer tegi midagi lubamatut, tuleb reageerida otsekohe. turjast haarates selili, õigus. (ninast v kõrvast hammustada on ka mõjus, aga inime enamasti ei oska seda usutavalt esitada)aga kõhklemata. koer tunneb, kui sa pole otsustav. viha muudab inimese koera silmis mannetuks. vihasest inimesest ei saa koertekarja juhti, see on nõrkuse ja arguse tunnus. vihane inime peksab koera ja karjub. inimese karjumine kuuldub koerakõrvale kui hädakisa ja ebakindlat elementi tuleb rynnata. või siis ignoreerida.

    kui koer uriseb lapse peale, siis tunneb koer ennast peremehe juhi ja vastutavana ning annab lapsele märku, et laps käitus valesti (mida too ilmselt tegigi. juhtkoer (lapsevanem) peab olema õiglane ja ytlema lapsele, et ka tema peab teadma piire ja oskama koeraga käituda. kaugeltki mitte kõik tõud ei ole sellised, kes lubavad inimesel v inimese kutsikal ennast väntsutada või drillida. ja õigusega, sest paljud koerad on inimesest targemad 😉
    nagu inimeste omavaheliste konfliktuide puhul on ka konfliktides inime-koer alati nyansse olenevalt konkreetsest olukorrast ja siingi ei kehti universaalsed reeglid. koeratundjat aitab vaist. kui seda ei ole, ei pruugi mistahes õpetus aidata.

    • Tegelikult alati ikka nii ei ole, et laps on valesti käitunud. Näiteks üks minu koertest on iginälg. Olen alati keelanud vanaema juures talle laua pealt toitu anda, aga võid ise arvata, kas see mõjunud on – kui mina parajasti näen, siis ei anta. Ja selle tulemusena juhtus ükskord vanaema juures järgmine lugu: grillimine, üks väike tükk liha jäi taldrikkusse üle, sest kõigil oli juba kõht täis. Minu koer istus lauast umbes 2 m ja jälgis seda ainiti, lootes, et saab selle ühel hetkel endale. Samal ajal tuli eemalt pahaaimamatult väike tüdruk (keda koer oli paar korda näinud, aga kes ei ole ta pereliige ega hea sõber) ja tahtis lauast MÖÖDUDA, ilma et tal oleks olnud mingit soovi või plaani seda lihatükki puutuda (kui ka oleks olnud, oleks see olnud tema õigus, sest koerale polnud keegi seda lihatükki andnud, tema ise ainult mõtles, et see võiks talle saada) ja koer hüppas metsiku lõrinaga tema poole ja siis tagasi, sest tema meelest oli tegu konkurendiga, keda tal on õigus paika panna. Tunnistan, et see on osaliselt minu süü, et ma ei osanud sellist olukorda ette näha ja koera kohe laua juurest minema ei kamandanud, aga nüüd ei olnud mul loomulikult enam muud valikut, kui koer kohe karmilt paika panna, sest ta peab aru saama, et igasugune lapse vastu suunatud agressioon (vähemalt olukorras, kus laps teda füüsiliselt ei ohusta), on keelatud.

  2. […] in mo meelest kell 13:07 kirjutas tafkav Rents kirjutas tükk aega tagasi koertekasvatamisest ja lisas jutule selle […]


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad