Liiga tüüpiline (going nowhere and not too fast)

Kus ma olen? Passin lennujaamas, kus ma juba tükk aega passima ei peaks. Esmalt öeldi, et lend hilineb tund aega, siis kehitati ebamääraselt õlgu ja öeldi, et pole õrna aimugi, kas ja millal me Londoni poole liikuma hakkame. Nüüd hakati siis lõpuks inimesi pardale laskma, kõik tormasid hullu trügimisega kohale, mina mitte sugugi sinna hulka arvatud, mida ma ikka trügin seal, mul on savi, kus ma  see kaks tundi istun, akna all või mitte akna all, harjakappi vast ikka ei panda.

Ühel hetkel teatati valjuhääldist, et pardale minek toimub gruppide alusel ja esimese grupina lähevad peale need, kes on endale VIP pileti ostnud, teised peavad oma  korda ootama ja võivad lahkelt istet võtta. Seejärel hetk vaikust ja valjuhääldist teatati, et see viimane osa käis ka erivajadustega inimeste kohta – kui teil VIP piletit ei ole, saate hiljem pardale ja kõik. Järjekorras ei toimunud selle peale muidugi absoluutselt mitte mingeid muutusi,kõik seisavad täpselt samamoodi edasi, et vippide otsa lõppedes saaks  kohe  enda kõrval seisjale küünarnukiga äsada ja esimese erivajadusega inimesena lennukisse ronida. Süda läheb alati soojaks sellistes olukordades, nagu loomaaias oleks.

Lisaks olen ma LOOMULIKULT ära kaotanud kilekaaned, kus vahel mul olid mõned kasulikud, aga mitte hädavajalikud paberid – näiteks paari Londoni koha kaardid. Võib loota, et ehk mul oli ajusid, et seda tavalisse pagasisse toppida, aga kihla ma selle peale  küll ei veaks. Õnneks on Tikril internet olemas, nii et saan olulisemad homse pileti ja esmaspäevase ühikasse saamise kohta käivad andmed endale välja kirjutada, nii et ei midagi liiga drastilist. Lihtsalt… Tüüpiline…

P.S. Näedsa, juba lastakse ka mittepooldujaid, mitterikkaid ja ilma igasuguste erivajadusteta inimesi lennukisse. See on minu väljakutse!

Advertisements

mida teha viimasel hommikupoolikul Eestis?

Miks mitte trenni? Mina näiteks sain täna tänu oma puudulikule ajutegevusele kaks korda Rimis käia (loe: läbi lume sumbata), sest suutsin esimene kord oma pangakaardi sinna automaati unustada. Õnneks oli keegi tore noormees selle infoletti viinud ja ma sain selle õnnelikult kätte. Ja Oskar sai jalutada. Nii et pooleteisetunnise lebotamise asemel, millest ma unistasin, on mul nüüd minekuni täpselt 35 minutit aega. Pöörfekt.

Ahjaa, kiidan väga Rimi käitumist ajakirjandusletis – lõpuks ometi üks võrdõiguslik ettevõte. Enamasti on kategooria “Meestele” all ainult porno- ja tehnikaajakirjad, nagu mehed oleks mingid ahvid, kes käivadki ringi riist ühes ja õline mutrivõti teises käes. Aga Rimis on teisiti. Selle pealkirja all on küll porno, aga ka näiteks Burda ja Kosmopolitään. Õige! Meeste huvivaldkonnad on väga mitmekülgsed ja täpselt nii nagu normaalne mees võib huvituda rindadest, huvitub ta ka viimastest moelõigetest ja eem, sellest millest iganes Cosmos kirjutatakse. Edasi barrikaadidele!