beebi, löö mind veel üks kord

Mul oli õigus, tänane päev tundubki umbes sada korda parem kui eilne. Sain öösel üsna korralikult magada, täna on juba päike ka väljas ja on näha, kui ilus kõik on. Avastasin, et siinsamas üle õue on bassein kah, nii et enne orientationile minekut kavatsen selle ka üle vaadata. Mul on muide nüüd läätsed ja nende üheks plussiks on see, et saab rahuliku südamega päikseprille kanda, ilma et peaks kuskile otsa koperdama, nii et võib loota, et ma sinna kogemata sisse ei kuku.
Kuna mind ei huvita see, et kunagi lugesid seda blogi ka inimesed, kes lootsid siit midagi põnevat leida, näitan nüüd pilte oma uuest elamisest. Ei tohi unustada, et tegelikult loeb seda blogi ka mu vanaema, kellele see ehk huvi pakub.  Ja mõelge selle peale, et tänu neile piltidele siin, ei sunni ma teid neid kunagi laivis vaatama.

Nagu näha, on tegu täiesti tavalise pisike magamistoaga, kuigi pildile ei ole jäänud minu selja taga olev suur peegelklaasist lükandustega kapp, mis teeb elu veidi lihtsamaks – eelkõige on eelmainitud läätsesid selle ees väga mugav silma toppida.

Alumine korrus on see-eest suur ja mõnus – lisaks lihtsalt elutoale on seal kööginurgast eraldi ka väike sööginurk, et soovi korral koos süüa saaks.

Ja väljas on grill, laud ja pesukuivatusrest, kõik ühtlaselt ämblikuvõrkudega kaetud. Suvevaheaeg oli pikk. Sakslannal on sellele lisaks ka rõdu, mida isegi mina ei viitsinud pildistada. Ta on üldse valmis mugavuse eest maksma, sest tema toaga kaasneb (muidugi väikese lisatasu eest) isiklik vannituba, mis on muidugi ka teiste seisukohast hea, sest ilmselt läheks parajaks trügimiseks, kui me kõik neljakesi ühte vannituba jagama peaksime. Ja ma ei mäleta, kas ma juba ütlesin, et vannitoas on nii dušinurk kui vann, nii et veidi rohkem luksust, kui tudeng harjumuspäraselt eeldab. Eile sain teada ka palju see luksus maksma hakkab. Üüri, milleks on 150 dollarit nädalas, olen ma neile juba ette andnud, aga sellele lisandub korteri kohta 700 dollarit kommunaaltasu kvartalis – seega mina pean neile korra kolme kuu tagant 175 dollarit andma. Ei midagi väga tapvat.

Eraldi panin pildi reeglitest, sest neid siin majas armastatakse. Välisuksel on ainult väike osa, lisaks oli iga toa uksel eraldi silt selle kohta, kuidas tühja tuppa ei tohi keegi isegi tühja kilekotti asetada, sest muidu tuleb trahv. Kui meil Tartus oli ainult kirjas, et lemmikloomad on keelatud, siis siin on ekstra juurde kirjutatud, et see hõlmab KÕIKI lemmikloomi, sh ka näiteks akvaariumikalu. Selle reegli järgimist võiksid nad veidi pingsamalt kontrollida ja ämblikud ja prusserid siit minema transportida. Keelatud on ka ükskõik millised peod ja ükski sõber ei tohi kunagi ööbima jääda. Huvitav reegel on see, et esikus ei tohi kunagi olla ühtki paari jalanõusid. Ehk siis üsna rangelt kõik kirja pandud, mis neile vähegi pähe on tulnud. Tundub, et vahepeal käivad nad kontrollimas kah, sest eelmistel on külmkapi külge jäänud kalender, kuhu on märgitud inspektsiooni külaskäigud.

Ahjaa, loomaarmastajatele. Ämblikud paistavad nüüd päikesevalguse käes kenasti kätte, neid on peaaegu igal pool. Eile tormasin sakslanna kisa peale kohale ja avastasin, et ta tapab midagi, mis nägi välja nagu tikutoosisuurune prussakas. Kokku võttis see umbes 15 minutit – putukat visati kingaga, joosti karjudes teine teisele poole (sest ega loom ka seisma ei jää, kui teda kingaga loobitakse) ja seejärel läks tüdruk tagasi TAPMA. Antropoloogilisest seisukohast väga huvitav vaatlus, puhtinimlikust aspektist oskan ainult loota, et ükski neist jubedustest minu tuppa ei jõua. Tegin sellest jubedikust ühe väriseva pildi kah, ehk K.K.P.S. oskab selle peale öelda, mis loomaga tegu on – kuigi seda udukogu vaadates võiks vist sama hästi lumeinimest pakkuda.

Edit: eriti tegus tüdruk passis täna kümnest neljani koolis ja seejärel jooksis ühest majast teise, et oma ained ilusasti kätte saada ja saab nüüd LÕPUKS OMETI kämpusealal tasuta wifi mõnusid nautida. Kahju, et see ala ühikateni ei ulata, minu jaoks on just hilised õhtutunnid (teie pealelõuna) diivanil lesides läpaka klõbistamiseks need kõige maitsvamad, nii et peab ikka plekkima hakkama. Nüüd lähengi koju uurima, kas mu isiklik venelanna on kohale jõudnud, saab arutama hakata, mis ja kuidas me netiga teeme.

Ciao, pelled!