Tundub, et vahepeal võib inimestega suhtlemine tõesti tore ja kasulik olla. Otsustasin ühes aines ettekande juba sel nädalal teha, et mõne kohustuse kaelast ära saaks, ja olen paaris ca 50 aastase mehega, kes on hullult palju lugenud ja seetõttu umbes neli korda targem kui mina. Eile saime kokku ja selle tulemusena:
- töötasime 6 tundi, aga saime põhilise info väga asjalikuks Powerpoindiks tehtud
- tema naine pakkus saiakest ja omletti riisiga (pole olemas paremat toitu, kui kodutoit, mida sa ise tegema pole pidanud)
- ma sain ühe raamatu (pea 200 lk) pdf-na, sest tal oli see juhuslikult arvutis olemas – minu jaoks vähemalt 40 dollarit kokkuhoidu (ja kuna ma olen people’s person, siis teatasin ma ühele teisele pifile, kes mu naaber on, et „ma ostsin ühe raamatu, osta teine, siis saame vahetada ja pdf tuleb kauba peale“, nii et that worked out rather well if I might say so)
- ma sain laenuks nelja auguga pikendusjuhtme, sest kurtsin, et mul on toas küll kaks kontakti, aga kuna need on kõrvuti ja mu üleminek on liiga suur, saan ma ainult ühte kasutada, mis tähendab, et pean valima, kas läpakas saab voolu või internetti (iseenesest oli see muidugi hea variant internetikasutamise limiteerimiseks)
- neil oli töökuulutustega ajaleht, mida ma sirvida sain, nii et helistan täna ja küsin, kas võin postiljoniks hakata 🙂
Üldse olid nad väga toredad inimesed. See mees on ka relativist, nagu mina, nii et me oleme olulisemates teemades enamvähem ühel meelel.
Ahjaa, mul on üle tee supermarket, nii et kohe uurin seda kah, kuidas seal töökohtadega on. Oleks mõnus küll kodu lähedal töötada. 😉
Pärdikute päevaraamat 