Naistepäeva eri

Tegelt pole siin muidugi naistepäevaga mitte mingit pistmist, lihtsalt tahtsin eilsest päevast rääkida. Ei, täna me ei räägi Nadiast. Täna räägime me sellest, kuidas mõned naised kasutavad vastutustundetult ära neile miskipärast (ilmselt ei tea keegi, mis kuradi pärast täpselt) antud õigust elada kogu oma elu ilma mingi sotsiaalse surveta oma emotsioone kontrollida. No vähemalt igapäevaelus, töö juures sellist bitšimist ilmselt lubada ei saa. Ja tegelikult ma muidugi liialdan, sest teiste naistega samuti päris niimoodi käituda ei saa, sest neil ei ole üldiselt lootust (ega tahtmist) teist naist kunagi katsuda = neil ei ole mingit põhjust seda sitta välja kannatada.

Maike näiteks on õnneks väga rõõmsameelne, aga kui ta vihastab, paneb ta kogu oma loogika selleks ajaks kapi taha ja eeldab sellest hoolimata, et TEMA käest tullakse hiljem vabandust paluma, olenemata sellest, kes (ja kas üldse keegi) tegelikult süüdi on. Minu õnneks kehtib see ainult meeste kohta. Eilne lugu oli näiteks selline, et ta oli Samiga kokku leppinud, et poiss laenab talle oma kliendikaarti, et ta mingi raamatu 15 dollarit odavamalt saaks, nii et nad pidid raamatukogu ees kohtuma (nagu hiljem selgus, siis ühe meelest pool kaksteist ja teise meelest pool üksteist). Maike saatis talle veel õhtul meili, kus selle üle kinnitas (mis on üsna mõttetu, sest ta teab, et Samil ei ole kodus netti). Ja kui nüüd selgus, et Sam ei olnudki kokkulepitud kohas, otsustas suure tähega Naine, et kõige adekvaatsem on saata noormehele sms, mille sisuks oli “Ma lootsin, et saan selle 15 dollari eest meile mõlemale jooke osta, aga kuna sind siin ei olnud, siis kahjuks ei saa ma seda enam teha. MITTE KUNAGI!”

Sam, keda miskipärast huvitab, kas ta saab temaga veel kunagi koos jooma minna või mitte, oli üsna endast väljas, sest kui ta tund aega hiljem sinna jõudis ja Maikele helistada üritas, ei võtnud keegi muidugi telefoni vastu ja tema põhjendava sõnumi peale tuli vastuseks sms sisuga “ära muretse, ma ei ole pahane, ma lihtsalt ei viitsi praegu rääkida”. Hmhmh, kes on oma elus ühte naist näinud, teab, mida selline sms tähendab, eksole. Ja kui ma siis õhtul kodus Maikele rääkima läksin, et Sam oli minu juurde vabandust paluma tulnud, sest Maike temaga ei räägi, pööritas Maike üllatunult silmi:”No on alles idioot, see oli ju nii mitu tundi tagasi, kas ta tõesti arvab, et ma olen ikka veel vihane?!” Sest ega ometi tema ei hakka poisile ütlema, et ta üle reageeris, poiss peab ikka ise ühel hetkel aru saama, et nüüd enam ei olda tema peale pahased asjade pärast, milles ta tegelikult süüdi ei ole.

P.S. Minu hinnangul ei ole tal ka mitte mingisugust lootust seda tüdrukut kunagi katsuda, nii et sellele altarile ohverdab ta oma eneseväärikust küll täiesti ilmaasjata. Peaaegu et kahju kohe.